matemaatika
LEIA VASTUS ARVUTAMATA!
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Arvutamine. Paaris- ja paaritud arvud.
SIHTGRUPP: II kooliaste.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Paaris- ja paaritute arvude liitmise ja korrutamise reeglite kordamine. Õpetaja nimetab tehteid ja eesmärk ei olegi arvutada, vaid tähele panna paaris- ja paarituid arve tehtes ja sellest sõltuvalt vastust. Harjutust alustada seistes: kui vastus on paarisarv, tõstavad käed sirgelt üles ja teevad plaksu, kui paaritu arv, teevad poolküki.
VAHENDID: 3-4 kohalised arvud
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
Reeglid paaris- ja paaritute arvude liitmisel:
paaritu arv - väljaaste vasaku jalaga; vaade üle vasaku õla
Tehted võib kirjutada ka tahvlile, paberile või näidata slaididena ekraanilt.
Toetust leiab: Paarisarv ja paaritu arv - 5. klass 1. poolaasta I Taskutark
SIHTGRUPP: II kooliaste.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Paaris- ja paaritute arvude liitmise ja korrutamise reeglite kordamine. Õpetaja nimetab tehteid ja eesmärk ei olegi arvutada, vaid tähele panna paaris- ja paarituid arve tehtes ja sellest sõltuvalt vastust. Harjutust alustada seistes: kui vastus on paarisarv, tõstavad käed sirgelt üles ja teevad plaksu, kui paaritu arv, teevad poolküki.
VAHENDID: 3-4 kohalised arvud
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
Reeglid paaris- ja paaritute arvude liitmisel:
- kahe paarisarvu summa on paarisarv (348+286)
- kahe paaritu arvu summa on paarisarv (2971+4813)
- paarisarvu ja paaritu arvu summa on paaritu arv (2798+19267)
- kahe paarisarvu korrutis on paarisarv (12x124)
- kahe paaritu arvu korrutis on paaritu arv (549x2965)
- paaris- ja paaritu arvu korrutis on paarisarv (4988x2902)
paaritu arv - väljaaste vasaku jalaga; vaade üle vasaku õla
Tehted võib kirjutada ka tahvlile, paberile või näidata slaididena ekraanilt.
Toetust leiab: Paarisarv ja paaritu arv - 5. klass 1. poolaasta I Taskutark
Kiirus, aeg, teepikkus
EESMÄRK: Andmed ja algebra. Kiirus.
SIHTGRUPP: II kooliaste.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased valivad või õpetaja jagab igale õpilasele (loosiga) lipiku, millel kirjas suurus ja selle arvuline väärtus. Õpilaste ülesanne on ruumis ringi käia kuni õpetaja ütleb stopp ja iga õpilane leiab kõige lähema paarilise, kellega leida vastavalt valemile (s=v*t; v= s/t; t=s/v) kolmas suurus valemist (nt kokku satuvad s ja t, peavad nemad leidma v). Tegevus kordub.
VAHENDID: Vastavalt grupi suurusele ettevalmistatud kolme eri värvi lipikud suurustega v, t ja s, mille igal lipikul on mingi arvuline väärtus. Suurused jagatakse kolme erineva värvi paberi peale, mis kergendab partnerite leidmist. Ühesuguste suuruste kokkusaamise vältimiseks toonitada lastele, et tuleb valida enda värvist erinevat värvi.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Toetust leiab Taskutark KIIRUS, AEG, TEEPIKKUS - 2. poolaasta | TaskuTark
SIHTGRUPP: II kooliaste.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased valivad või õpetaja jagab igale õpilasele (loosiga) lipiku, millel kirjas suurus ja selle arvuline väärtus. Õpilaste ülesanne on ruumis ringi käia kuni õpetaja ütleb stopp ja iga õpilane leiab kõige lähema paarilise, kellega leida vastavalt valemile (s=v*t; v= s/t; t=s/v) kolmas suurus valemist (nt kokku satuvad s ja t, peavad nemad leidma v). Tegevus kordub.
VAHENDID: Vastavalt grupi suurusele ettevalmistatud kolme eri värvi lipikud suurustega v, t ja s, mille igal lipikul on mingi arvuline väärtus. Suurused jagatakse kolme erineva värvi paberi peale, mis kergendab partnerite leidmist. Ühesuguste suuruste kokkusaamise vältimiseks toonitada lastele, et tuleb valida enda värvist erinevat värvi.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Toetust leiab Taskutark KIIRUS, AEG, TEEPIKKUS - 2. poolaasta | TaskuTark
Järguühikud
SIHTGRUPP: II kooliaste.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja näitab ekraanil või kirjutab tahvlile õpilastele arvu (nt. 56789). Õpetaja nimetab suvalises järjekorras sellest arvust järkusid (näiteks kümnelised) ja õpilaste ülesanne on vastavalt järkude väärtustele teha nii:
kümnetuhandelised- nii palju kordi lüüa plaksu klassikaaslasega
tuhandelised- nii palju kordi jalaga trampida
sajalised- nii palju kordi vastu lauda koputada
kümnelised- nii palju kordi plaksutada
ühelised- nii palju kordi nipsu lüüa
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja võib ekraanile või tahvlile ette anda igale järgule ka vastava tegevuse. Link selleks SIIN
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja näitab ekraanil või kirjutab tahvlile õpilastele arvu (nt. 56789). Õpetaja nimetab suvalises järjekorras sellest arvust järkusid (näiteks kümnelised) ja õpilaste ülesanne on vastavalt järkude väärtustele teha nii:
kümnetuhandelised- nii palju kordi lüüa plaksu klassikaaslasega
tuhandelised- nii palju kordi jalaga trampida
sajalised- nii palju kordi vastu lauda koputada
kümnelised- nii palju kordi plaksutada
ühelised- nii palju kordi nipsu lüüa
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja võib ekraanile või tahvlile ette anda igale järgule ka vastava tegevuse. Link selleks SIIN
LUGEJAD JA NIMETAJAD
EESMÄRK: Arvutamine. Harilik ja kümnendmurd ning nende teisendamine.
SIHTGRUPP: II kooliaste
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jagatakse väärtused 1 kuni 7-ni. Õpilased jalutavad klassis ja õpetaja märguande peale peavad moodustama paare. Leides paarilise, peavad nad otsustama, kumb on nimetaja ja kumb lugeja, leidma töölehelt sobiva ringi, ära värvima õige arvu sektoreid ja kirjutama selle juurde moodustunud murru.
VAHENDID: Töölehed sektoritega ringidega jms. Töölehe LINK
EELDATAV AEG: 7-10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edasiarenduse võimalus: hariliku murru moodustanud paarid otsivad teisi paare ja võrdlevad omavahel, kumma väärtus on suurem. Toetavat materjali leiab Taskutargast MURRUD. MURRU LUGEJA JA NIMETAJA - 2. poolaasta | TaskuTark
SIHTGRUPP: II kooliaste
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jagatakse väärtused 1 kuni 7-ni. Õpilased jalutavad klassis ja õpetaja märguande peale peavad moodustama paare. Leides paarilise, peavad nad otsustama, kumb on nimetaja ja kumb lugeja, leidma töölehelt sobiva ringi, ära värvima õige arvu sektoreid ja kirjutama selle juurde moodustunud murru.
VAHENDID: Töölehed sektoritega ringidega jms. Töölehe LINK
EELDATAV AEG: 7-10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edasiarenduse võimalus: hariliku murru moodustanud paarid otsivad teisi paare ja võrdlevad omavahel, kumma väärtus on suurem. Toetavat materjali leiab Taskutargast MURRUD. MURRU LUGEJA JA NIMETAJA - 2. poolaasta | TaskuTark
arvuta ja otsusta
EESMÄRK: Õpilane tunneb paaris- ja paarituid arve ning oskab kiiresti nimetada neid vastavalt tehetele.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Igal võistkonnal on tahvlist võimalikult kaugele asetatud kaks hularõngast (näiteks sinine ja punane). Õpetaja annab igale võistkonnale samade ülesannetega lehed (korrutamine - jagamine - liitmine - lahutamine vms), millest iga võistkonna liige lahendab ühe tahvlile. Kui lahend on õige, siis õpetaja näitab rohelist silti või annab märku muul moel ja vastavalt lahendile - kas tulemus tuli paaris või paaritu, tuleb võistlejal teha vastav valik, kas liikuda punase (paarisarv) või sinise (paaritu arv) rõnga sisse.
Kui vastus on vale, siis õpetaja näitab punast silti ja annab uue võimaluse. Võistkonna liikmed võivad aidata vajadusel hädast välja.
VAHENDID: Hularõngad 4tk (näiteks 2 punast ja 2 sinist), tehete kaardid, tahvel, kriidid või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 15-20 min
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja saab otsustada, kas iga järgmise ülesande korral antakse uus start või lahendab võistkond ülesanded kiiruse peale järjest. Järjest tegemisel on soovitav, et järgmine lahendaja ootab oma järge rõngaste juures, teised oma kohal järge oodates ja samas oma võistkonnakaaslase lahendit jälgides. Oluline on teha klassiruumis võimalikult palju ruumi. Ideaalis sobib läbi tegemiseks suuremas klassiruumis.
Ülesandeid võib läbi viia ka suuliselt. Rõngaste asemel saab kasutada värvilise kriidiga maha joonistatud ringe või muid ringi moodustamiseks sobivaid vahendeid.
NB! Rõngaste kasutamisel tuleb juhtida laste tähelepanu asjaolule, et need libisevad ning rõnga äärele ei tohiks seetõttu kindlasti astuda.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Igal võistkonnal on tahvlist võimalikult kaugele asetatud kaks hularõngast (näiteks sinine ja punane). Õpetaja annab igale võistkonnale samade ülesannetega lehed (korrutamine - jagamine - liitmine - lahutamine vms), millest iga võistkonna liige lahendab ühe tahvlile. Kui lahend on õige, siis õpetaja näitab rohelist silti või annab märku muul moel ja vastavalt lahendile - kas tulemus tuli paaris või paaritu, tuleb võistlejal teha vastav valik, kas liikuda punase (paarisarv) või sinise (paaritu arv) rõnga sisse.
Kui vastus on vale, siis õpetaja näitab punast silti ja annab uue võimaluse. Võistkonna liikmed võivad aidata vajadusel hädast välja.
VAHENDID: Hularõngad 4tk (näiteks 2 punast ja 2 sinist), tehete kaardid, tahvel, kriidid või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 15-20 min
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja saab otsustada, kas iga järgmise ülesande korral antakse uus start või lahendab võistkond ülesanded kiiruse peale järjest. Järjest tegemisel on soovitav, et järgmine lahendaja ootab oma järge rõngaste juures, teised oma kohal järge oodates ja samas oma võistkonnakaaslase lahendit jälgides. Oluline on teha klassiruumis võimalikult palju ruumi. Ideaalis sobib läbi tegemiseks suuremas klassiruumis.
Ülesandeid võib läbi viia ka suuliselt. Rõngaste asemel saab kasutada värvilise kriidiga maha joonistatud ringe või muid ringi moodustamiseks sobivaid vahendeid.
NB! Rõngaste kasutamisel tuleb juhtida laste tähelepanu asjaolule, et need libisevad ning rõnga äärele ei tohiks seetõttu kindlasti astuda.
jaguvustunnused
EESMÄRK: Õpilane sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid (2-, 3-, 4-, 5-, 9- ja 10-ga).
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja palub kahel õpilasel klassi ette tulla. Õpetaja laual on anumas numbrid/ numbriklotsid. Õpetaja annab õpilastele vähemalt kolmekohalise numbri ja eesmärk on leida anumast numbriga jaguva(d) arvu(d). Õiged numbriklotsid asetatakse lauale suunaga õpilaste poole. Ühe arvu puhul võib olla mitu jaguvustunnust. Näiteks number 320 jagub nii 2, 4 kui ka 5 ja 10-ga.
Ülesande liikuvamaks tegemiseks saab kasutada inimkehasid. Kui tehe jagub 2-ga, ühinetakse paarilisega, kui 4-ga, siis moodustub 4-ne grupp ja kõik käib kiiruse ja suhtluse kaudu. Lisaks arvutamisoskusele või jaguvustunnuste teooria tundmisele (https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14653-Jaguvustunnused-TEOORIA-NAITED) toimub ka suhtluspädevuse toetamine.
VAHENDID: Läbipaistev kast/karp, numbriklotsid, tehted.
EELDATAV AEG: 5-10min
METOODILISED SOOVITUSED: Numbriklotside asemel võivad olla ka numbrikaardid. Saab teha gruppidega, kus üks grupiliige panustab anumast võetud numbritega ja samas vabaliikmed moodustavad vastava arvulisi rühmi.
peastarvutamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Kiiresti peast arvutamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased jagatakse rühmadesse ning moodustatakse kolonnid pingiridade vahele, seistakse üksteise seljataga. Õpetaja ütleb tehte ning kolonnide esimesed õpilased jooksevad tahvli juurde, panevad vastuse kirja. Annavad käepuute järgmisele ning asuvad järjekorra lõppu. Õigesti ning kiiremini vastanud tiim saab punkti.
VAHENDID: Tahvel, kriit või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 5-8 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ohutuse mõttes võiks pingid eest ära lükata. Sobib tunni alustuseks.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased jagatakse rühmadesse ning moodustatakse kolonnid pingiridade vahele, seistakse üksteise seljataga. Õpetaja ütleb tehte ning kolonnide esimesed õpilased jooksevad tahvli juurde, panevad vastuse kirja. Annavad käepuute järgmisele ning asuvad järjekorra lõppu. Õigesti ning kiiremini vastanud tiim saab punkti.
VAHENDID: Tahvel, kriit või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 5-8 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ohutuse mõttes võiks pingid eest ära lükata. Sobib tunni alustuseks.
Üheksaga jaguvate kolmekohaliste arvude aktiivne moodustamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Loogiline mõtlemine, matemaatiline loovus. Õpilane õpib tegema jagamistehteid.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Lapsed jagatakse kolme gruppi. Kõigi kolme grupi liikmed saavad endale kõhule numbri nullist üheksani. Numbritest 0 kuni 9 on vaja moodustada kolm kolmekohalist arvu. Kõik kolm arvu peavad jaguma arvuga 9. Kõik kolm gruppi peavad minema klassi ette ja need arvud grupisiseselt moodustama.
VAHENDID: Paber, pliiats kirjutamiseks, midagi millega paber kõhule kinnitada (haaknõel)
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ideaalis võiks olla 27 õpilast. Enamikes klassides nii palju võib-olla pole, siis võib vähem gruppe moodustada. Õpetaja otsustab, kas lubab kasutada kalkulaatorit.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Lapsed jagatakse kolme gruppi. Kõigi kolme grupi liikmed saavad endale kõhule numbri nullist üheksani. Numbritest 0 kuni 9 on vaja moodustada kolm kolmekohalist arvu. Kõik kolm arvu peavad jaguma arvuga 9. Kõik kolm gruppi peavad minema klassi ette ja need arvud grupisiseselt moodustama.
VAHENDID: Paber, pliiats kirjutamiseks, midagi millega paber kõhule kinnitada (haaknõel)
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ideaalis võiks olla 27 õpilast. Enamikes klassides nii palju võib-olla pole, siis võib vähem gruppe moodustada. Õpetaja otsustab, kas lubab kasutada kalkulaatorit.
sammude peast arvutamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Lapsed jagatakse 2-3 rühma ning saadetakse koridori jalutama 1-2 minutiks. Kõndimise ajal peab iga õpilane vaikselt peas samme lugema ning aja möödudes klassi tagasi minema, oma grupi juurde maha istuma. Igal rühmaliige ütleb kõvasti saadud sammude arvu, mille iga rühmaliige oma paberile kirja paneb. Kui kõikide sammud on paberil, järgneb omaette peastarvutamine, kus püütakse grupi sammud kokku arvutada ning lõpuks esitab iga õpilane paberi õpetajale. Õpetaja kontrollib tulemused üle ning võidab see tiim, kellel on rohkem samu vastuseid.
VAHENDID: Õpilaste hulgale vastav paberite arv, pliiats kirjutamiseks
EELDATAV AEG: 6-8 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Kui klassiruumis on piisavalt ruumi, võib ka seal harjutuse läbi viia. Tegevusega on soovitav siduda veel mingi teema. Näit aritmeetilise keskmise arvutamise - pärast üldsumma arvutamist tegeleda grupisisese aritmeetilise keskmise tulemusega (grupiliikmete sammude summa jagatud liikmete arvuga), saades aritmeetilise keskmise sammude arvu grupi üksikisku kohta. Saab võrrelda erinevate gruppide keskmisi. Siit saab järgmisel tunnil minna üle klassi pikkuste keskmise arvutamisele.
pikkusejärjekorras arvutamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Mõõtühikutes arvutamine, peastarvutamise kinnitamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased moodustavad pingiridade kaupa pikkuse järjekorras rivi. Ühest rivi otsast alustades hakatakse järjest pikkuseid ütlema ning iga järgmine liidab eelmisele oma pikkuse. Arvutused toimuvad peast ja mõõtühikuks sentimeeter. Tulemus märgitakse üles. Matemaatikas tehakse sageli pöördvõrdelisi kontrolle. Soovitav on tulemust kontrollida alustades rivi teisest otsast pikkuste liitmisega. Saades ka teistkordsel arvutamisel sama tulemuse, arvutab iga grupiliige grupi aritmeetilise keskmise (lihtsustamiseks on soovitav teisendamine cm-ks ning teha keskmise arvutamine paberil).
Variatsioonina saab teha pinginaabrite omavahelist pikkuste arvutamist ning selle tulemuse põhjal pikkusjärjekorra loomist kas pingiridade kaupa või kogu klassiga.
VAHENDID: Mõõdulint juhuks kui keegi oma pikkust peast ei tea.
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ei ole oluline, kummalt poolt lugemine algab.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased moodustavad pingiridade kaupa pikkuse järjekorras rivi. Ühest rivi otsast alustades hakatakse järjest pikkuseid ütlema ning iga järgmine liidab eelmisele oma pikkuse. Arvutused toimuvad peast ja mõõtühikuks sentimeeter. Tulemus märgitakse üles. Matemaatikas tehakse sageli pöördvõrdelisi kontrolle. Soovitav on tulemust kontrollida alustades rivi teisest otsast pikkuste liitmisega. Saades ka teistkordsel arvutamisel sama tulemuse, arvutab iga grupiliige grupi aritmeetilise keskmise (lihtsustamiseks on soovitav teisendamine cm-ks ning teha keskmise arvutamine paberil).
Variatsioonina saab teha pinginaabrite omavahelist pikkuste arvutamist ning selle tulemuse põhjal pikkusjärjekorra loomist kas pingiridade kaupa või kogu klassiga.
VAHENDID: Mõõdulint juhuks kui keegi oma pikkust peast ei tea.
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ei ole oluline, kummalt poolt lugemine algab.
Matemaatilised reeglid läbi tantsu
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Kinnistada reegleid või teoreeme.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Üheskoos mõeldakse välja igale sõnale vastav liigutus ning üheskoos loetakse reegel ette koos liigutustega, näit.: “Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees.”.
VAHENDID: reeglite komplekt
EELDATAV AEG: loomeprotsessis kauem, edaspidi 1 minut.
METOODILISED SOOVITUSED: Tantsu võib keegi kodus välja mõelda või õpetaja ise kodus ette valmistada, et mitte õppetunni aega sellele raisata. Õpetaja võib panna reeglitantsudele nimed ning kui on tunne, et klass vajab ergutamist, hõikab suvalisel hetkel tantsu nime ning jälgib, kes kaasa mõtleb ning tantsima hakkab. Lihtsam võimalus on igale reeglile kinnistada oma liikumine. Näiteks ühe reegli lugemise ajal tehakse püsti-istu-püsti-istu liikumist. Teise reegli puhul rütmi kaasa plaksutamine/laua patsutamine/ jalgade vahelduv trampimine. Saab teha ka keerulisemaid kombinatsioone.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Üheskoos mõeldakse välja igale sõnale vastav liigutus ning üheskoos loetakse reegel ette koos liigutustega, näit.: “Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees.”.
VAHENDID: reeglite komplekt
EELDATAV AEG: loomeprotsessis kauem, edaspidi 1 minut.
METOODILISED SOOVITUSED: Tantsu võib keegi kodus välja mõelda või õpetaja ise kodus ette valmistada, et mitte õppetunni aega sellele raisata. Õpetaja võib panna reeglitantsudele nimed ning kui on tunne, et klass vajab ergutamist, hõikab suvalisel hetkel tantsu nime ning jälgib, kes kaasa mõtleb ning tantsima hakkab. Lihtsam võimalus on igale reeglile kinnistada oma liikumine. Näiteks ühe reegli lugemise ajal tehakse püsti-istu-püsti-istu liikumist. Teise reegli puhul rütmi kaasa plaksutamine/laua patsutamine/ jalgade vahelduv trampimine. Saab teha ka keerulisemaid kombinatsioone.
püüa ja viska
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Peastarvutamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased seisavad oma laua juures. Õpetaja ütleb tehte ning viskab palli õpilasele. Õpilane püüab palli ja vastab tehtele. Seejärel mõtleb õpilane uue tehte ning viskab palli järgmisele õpilasele, kes omakorda vastab, mõtleb uue tehte ning viskab palli edasi jne.
NB! Oluline on tehte ja nime ütlemise vahele piisavalt pikk vahe jätta, et kõik õpilased tegeleksid aktiivselt arvutamisega ning alles siis visata pall valitud õpilasele!
VAHENDID: Pall või mõni muu pehme asi, mida saab visata (võib võtta ka näiteks pehme mängulooma nn kaisuka)
EELDATAV AEG: Vastavalt õpetaja soovile.
METOODILISED SOOVITUSED: Tegevus sobib tunni alustamiseks. Õpetaja võib seada mängule ka lisareeglid. Näiteks: palli ei tohi visata mitu korda samale õpilasele. Õpetaja määrab ära ka selle, kas tegemist on korrutus-, jagamis-, liitmis- või lahutamistehtega ning kui suurte arvudega tehted toimuvad. Positiivse emotsiooni tekitamiseks annavad kaaslased hädas olevale õpilasele vihjeid. Näiteks 7 x 8. Lapsed vihjavad, mis on vastuse esimene number ehk “5”. Teine number on sama, mis 2 x 3. Hädasolija saab vihjete põhjal õnnelikult öelda, et vastus on 56. Selliselt on kõik õpilased kaasatud ja peavad pidevalt kaasa mõtlema.
Otsi ja nuputa tehe
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Korrutustabeli kordamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Põrandal, seintel või koridoris on paberile kirjutatud numbrid, mis on mingi korrutise vastused. Õpilane peab leitud numbrile mõtlema sobiva tehte ning kirjutama tehte tahvlile. Õpetaja kontrollib üle. Kui vastus on õige, istub õpilane kohale. Kui vale, siis saab õpilane uue tehte mõelda. Soovitavalt on tehete vastuste numbreid ette valmistatud rohkem, kui õpilasi klassis.
VAHENDID: Paber, pliiats, tahvel.
EELDATAV AEG: 5 minutit.
METOODILISED SOOVITUSED: Soovituslik mäng tunni sissejuhatuseks. Lastele meelde tuletada, et koridoris tuleb liigelda vaikselt, kuna teistel on tunnid. Rõhutada lastele, et oluline on oma peaga mõtelda, sest kiputakse teistele ette ütlema.
Jaga liikudes
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Jaguvustunnuste reeglite kinnistamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab vähemalt kolmekohalise arvu. Kui arv jagub kolmega, siis õpilane hakkab kohapeal jooksma. Kui arv jagub neljaga, paneb õpilane käed ette ja hakkab kükke tegema. Kui arv jagub viiega, hakkab õpilane kohapeal hüppama. Õpetaja laseb lastel umbes 15 sekundit harjutusi teha ning seejärel näitab ise õige harjutuse teel vastuse ette.
VAHENDID: Puuduvad
EELDATAV AEG: 5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Kasutada seda aktiivõppemeetodit liikumispausina tunni keskel, kui on näha, et lapsed on tüdinenud või väsinud. See ergutab nende mõtlemist ning nad on peale harjutust jälle rohkem pühendunud.
Vastavalt tunniteemadele on võimalik arve vahetada. Liikumisviisid kuvada/kirjutada ka tahvlile, siis ei lähe tegevuse käigus sassi. Õppimise käigus võib õpilastele ette anda ka jaguvustunnuste reeglid. Kui reeglid juba selged, võib need eemaldada. Toetava materjali leiab siit.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab vähemalt kolmekohalise arvu. Kui arv jagub kolmega, siis õpilane hakkab kohapeal jooksma. Kui arv jagub neljaga, paneb õpilane käed ette ja hakkab kükke tegema. Kui arv jagub viiega, hakkab õpilane kohapeal hüppama. Õpetaja laseb lastel umbes 15 sekundit harjutusi teha ning seejärel näitab ise õige harjutuse teel vastuse ette.
VAHENDID: Puuduvad
EELDATAV AEG: 5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Kasutada seda aktiivõppemeetodit liikumispausina tunni keskel, kui on näha, et lapsed on tüdinenud või väsinud. See ergutab nende mõtlemist ning nad on peale harjutust jälle rohkem pühendunud.
Vastavalt tunniteemadele on võimalik arve vahetada. Liikumisviisid kuvada/kirjutada ka tahvlile, siis ei lähe tegevuse käigus sassi. Õppimise käigus võib õpilastele ette anda ka jaguvustunnuste reeglid. Kui reeglid juba selged, võib need eemaldada. Toetava materjali leiab siit.
Geomeetrilised kujundid klassiruumis
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Leiab klassiruumist geomeetrilisi kujundeid, arvutab geomeetriliste kujundite pindala, ruumala, teisendab mõõteühikuid.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab lapsed gruppidesse (grupi suurus võiks olla maksimaalselt 3 õpilast), iga grupp leiab klassiruumist geomeetrilisi kujundeid. Näiteks lillepoti alus, tahvel, laud, aken uks, klassiruum, kapid/riiulid jne. Õpilased määravad kujundi nime, mõõdavad kujundi, arvutavad ümbermõõdud ja kujundi pindala. Soovi korral, et tund oleks liikuvam, võib metoodikat kasutada ka välja pool klassiruumi. Tunni kokkuvõttena iga grupp annab ülevaate, mis kujundeid nad leidsid ja mis mõõtmistulemusi said. Õpetaja kontrollib ja annab tagasiside.
VAHENDID: joonlauad, mõõdulindid ja vajadusel telefonid, kus on olemas vastavad äpid kõrguse mõõtmiseks.
EELDATAV AEG: 15 minutit, oleneb klassi suurusest ja kas õppeprotsessiga minnakse väljapoole klassi.
METOODILISED SOOVITUSED: Kui õpilasi on rohkem siis võib väljuda klassis ja kasutada teisi ruume, mis koolis on. Kui on vaja mõõta kõrgusi (klassi ruumi pindala arvutamiseks, siis selleks saab kasutada vastavaid äppe: IOS puhul „Object Height“ ja Androidide puhul „Measure Height“. Metoodikat saab kasutada vastavalt õpitavale teemale. Näiteks 4.klassis õppides geomeetrilisi kujundeid saab metoodikat kasutada ka kujundite õppimiseks.
Abimaterjal:
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab lapsed gruppidesse (grupi suurus võiks olla maksimaalselt 3 õpilast), iga grupp leiab klassiruumist geomeetrilisi kujundeid. Näiteks lillepoti alus, tahvel, laud, aken uks, klassiruum, kapid/riiulid jne. Õpilased määravad kujundi nime, mõõdavad kujundi, arvutavad ümbermõõdud ja kujundi pindala. Soovi korral, et tund oleks liikuvam, võib metoodikat kasutada ka välja pool klassiruumi. Tunni kokkuvõttena iga grupp annab ülevaate, mis kujundeid nad leidsid ja mis mõõtmistulemusi said. Õpetaja kontrollib ja annab tagasiside.
VAHENDID: joonlauad, mõõdulindid ja vajadusel telefonid, kus on olemas vastavad äpid kõrguse mõõtmiseks.
EELDATAV AEG: 15 minutit, oleneb klassi suurusest ja kas õppeprotsessiga minnakse väljapoole klassi.
METOODILISED SOOVITUSED: Kui õpilasi on rohkem siis võib väljuda klassis ja kasutada teisi ruume, mis koolis on. Kui on vaja mõõta kõrgusi (klassi ruumi pindala arvutamiseks, siis selleks saab kasutada vastavaid äppe: IOS puhul „Object Height“ ja Androidide puhul „Measure Height“. Metoodikat saab kasutada vastavalt õpitavale teemale. Näiteks 4.klassis õppides geomeetrilisi kujundeid saab metoodikat kasutada ka kujundite õppimiseks.
Abimaterjal:
- Geomeetrilised kujundid: https://www.taskutark.ee/m/geomeetrilised-kujundid/
- Ruumilised kujundid: https://www.taskutark.ee/m/ruumilised-kujundid/
- Ringi pindala: https://www.taskutark.ee/m/ring-ja-ringi-pindala/
- Kolmnurga valemid: https://www.valem.ee/et/kolmnurga-valemid
rooma kujud
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Rooma numbrite lugemine ja kirjutamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab numbri ja õpilased peavad kujutama seda kehaasenditega individuaalselt või vajadusel gruppe moodustades
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: näidata või kirjutada tahvlile kohe peale sooritust õige numbri kujutis, vajadusel lasta korrigeerida. Ülesande võib muuta võistluseks- valed kujutised langevad välja.
Tegevus haarab klassi ja nõuab palju leidlikkust ja kindlasti meeskonnatööd, et leida lahendusi gravitatsiooni eiramiseks. Võivad kujuneda liidrid, kes teisi juhendavad. Väga lõbus ja heaks vahelduseks.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab numbri ja õpilased peavad kujutama seda kehaasenditega individuaalselt või vajadusel gruppe moodustades
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: näidata või kirjutada tahvlile kohe peale sooritust õige numbri kujutis, vajadusel lasta korrigeerida. Ülesande võib muuta võistluseks- valed kujutised langevad välja.
Tegevus haarab klassi ja nõuab palju leidlikkust ja kindlasti meeskonnatööd, et leida lahendusi gravitatsiooni eiramiseks. Võivad kujuneda liidrid, kes teisi juhendavad. Väga lõbus ja heaks vahelduseks.
Sirged ja nurgad
EESMÄRK/ÕPITEEMA: Geomeetrilised kujundid. Ristuvad, lõikuvad ja paralleelsed sirged. Nurgad: täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Moodustada vastavalt õpilaste arvule 2-4 rühma. Rühmad moodustavad õpetaja poolt öeldud kujundeid: ristuvaid, lõikuvaid või paralleelseid sirgeid ja/või nurkasid ning selgitavad sirgete ja nurkade olemust. Lapsed peavad selgitama, millised nurgad tekivad kahe sirge lõikumisel (teravnurk ja nürinurk) ning millest lähtuda, kui räägitakse kõrvunurkadest ja tipunurkadest. Kõrvunurgad ei pruugi olla võrdsed, kuid tipunurgad on alati võrdsed. Millised nurgad saadakse, kui kaks sirget ristuvad ning milline erinevus on ristumisel ja lõikumisel nurkadest lähtuvalt. Õpilased saavad teravnurgast moodustada nn sirgnurga.
VAHENDID: õpetaja võib õpilastele panna nurkade ja sirgete joonise seinale, et oleks kinnistav ja õpetav ka neile, kellel teemast kasinad teadmised.
EELDATAV AEG: 10-15 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib nii õpetamise algfaasis kui ka teadmiste kinnistamiseks. Viimasel juhul soovitus geomeetrilise kujundi ette ütlemine õpilaste enda poolt.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Moodustada vastavalt õpilaste arvule 2-4 rühma. Rühmad moodustavad õpetaja poolt öeldud kujundeid: ristuvaid, lõikuvaid või paralleelseid sirgeid ja/või nurkasid ning selgitavad sirgete ja nurkade olemust. Lapsed peavad selgitama, millised nurgad tekivad kahe sirge lõikumisel (teravnurk ja nürinurk) ning millest lähtuda, kui räägitakse kõrvunurkadest ja tipunurkadest. Kõrvunurgad ei pruugi olla võrdsed, kuid tipunurgad on alati võrdsed. Millised nurgad saadakse, kui kaks sirget ristuvad ning milline erinevus on ristumisel ja lõikumisel nurkadest lähtuvalt. Õpilased saavad teravnurgast moodustada nn sirgnurga.
VAHENDID: õpetaja võib õpilastele panna nurkade ja sirgete joonise seinale, et oleks kinnistav ja õpetav ka neile, kellel teemast kasinad teadmised.
EELDATAV AEG: 10-15 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib nii õpetamise algfaasis kui ka teadmiste kinnistamiseks. Viimasel juhul soovitus geomeetrilise kujundi ette ütlemine õpilaste enda poolt.
loodusõpetus
tunne oma keha
EESMÄRK: Õpilane nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, teab nende asukohta ning oskab neid vastavalt õigetesse kohtadesse paigutada.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klass võtab end toolidega ringi. Õpetaja laob toa keskele erinevaid osasid inimese elundist- ja elundkonnast. Iga õpilane saab korda-mööda käia ja valida endale kuhjast pildi ja leiab õige asukoha inimese skulptuuril. Nimetab ka elundi või elundkonna ülesande (vt lisatud faili)
VAHENDID: Pildikaardid õpperaamatust inimese elundist- ja elundkonnast.
EELDATAV AEG: 15-20 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Ülesannet võib läbi viia ka gruppides väikestes gruppides või paaris, moodustades inimese skulptuuri seinal või plakatil.
Toetav materjali leiab ka Elundkonnad - Inimese elundkonnad (weebly.com)
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata pildi/piltide järgi, kus teatud elundid asuvad. Oskab kehaosadest skulptuuri tahvlile paigutada (taju, mälu ja tähelepanu).
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klass võtab end toolidega ringi. Õpetaja laob toa keskele erinevaid osasid inimese elundist- ja elundkonnast. Iga õpilane saab korda-mööda käia ja valida endale kuhjast pildi ja leiab õige asukoha inimese skulptuuril. Nimetab ka elundi või elundkonna ülesande (vt lisatud faili)
VAHENDID: Pildikaardid õpperaamatust inimese elundist- ja elundkonnast.
EELDATAV AEG: 15-20 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Ülesannet võib läbi viia ka gruppides väikestes gruppides või paaris, moodustades inimese skulptuuri seinal või plakatil.
Toetav materjali leiab ka Elundkonnad - Inimese elundkonnad (weebly.com)
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata pildi/piltide järgi, kus teatud elundid asuvad. Oskab kehaosadest skulptuuri tahvlile paigutada (taju, mälu ja tähelepanu).
leia inimese elundi ülesanne
EESMÄRK/ÕPITEEMA: Inimene. Elundid ja nende ülesanded.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klassi ühe seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas inimese elundi nimetus või pilt inimese elundist (näiteks “süda”). Klassi teise seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas elundi funktsioon või selle funktsiooni tekitatav/nähtav “tulemus” (näiteks “pulss”). Õpilased peavad valima ühelt laualt ühe kaardi ja teiselt sellele vastava kaardi, et elundi kaart vastaks funktsiooni kaardile.
VAHENDID: kaardid elundite ja elundite funktsioonidega.
EELDATAV AEG: kuni 10 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib teadmiste kinnistamiseks. Pane lauad, kus on kaardid, klassi erinevatesse nurkadesse, et õpilased saaksid rohkem liikuda, st üks õpilane käib ühe laua juurde ja sealt teise klassi äärde teise laua juurde. Kui õpilane ei leia laualt sobivat vastet, siis järelikult on keegi teine õpilane selle ära võtnud. Seega tuleb õpilastel omavahel suhelda, et õiged kaardid kokku viia. Kui kõik õpilased on enda arvates leidnud kaks õiget kaarti, siis õpetaja kontrollib kas kõigil on õiged kaardid. Kui õpilasi on rohkem, siis võivad õpilased otsida n.ö paarilist kaasõpilastega suheldes.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klassi ühe seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas inimese elundi nimetus või pilt inimese elundist (näiteks “süda”). Klassi teise seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas elundi funktsioon või selle funktsiooni tekitatav/nähtav “tulemus” (näiteks “pulss”). Õpilased peavad valima ühelt laualt ühe kaardi ja teiselt sellele vastava kaardi, et elundi kaart vastaks funktsiooni kaardile.
VAHENDID: kaardid elundite ja elundite funktsioonidega.
EELDATAV AEG: kuni 10 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib teadmiste kinnistamiseks. Pane lauad, kus on kaardid, klassi erinevatesse nurkadesse, et õpilased saaksid rohkem liikuda, st üks õpilane käib ühe laua juurde ja sealt teise klassi äärde teise laua juurde. Kui õpilane ei leia laualt sobivat vastet, siis järelikult on keegi teine õpilane selle ära võtnud. Seega tuleb õpilastel omavahel suhelda, et õiged kaardid kokku viia. Kui kõik õpilased on enda arvates leidnud kaks õiget kaarti, siis õpetaja kontrollib kas kõigil on õiged kaardid. Kui õpilasi on rohkem, siis võivad õpilased otsida n.ö paarilist kaasõpilastega suheldes.
Toitumissuhted ökosüsteemis
EESMÄRK: Õpilane mõistab toiduahela seaduspärasusi.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja kirjutab sedelitele erinevad toiduahela lülid ja jagab õpilased gruppidesse ning igaüks võtab loosi teel endale sedeli. Õpilaste ülesanne on moodustada toiduahel rivisse seistes. Seejärel annavad õpilased õpetajale ülevaate oma toiduahelast, põhjendades loodud järjestust. Õpetaja annab õpilastele tagasisidet, vajadusel korrektuure tehes. Kui tekkisid mõned vead, saab avatud küsimuste esitamisega suunata lapsed õige järjekorrani. Toetavat materjali leiab siit.
VAHENDID: Sedelid toiduahelasse kuulujate nimetustega (vajadusel paber, pliiats)
EELDATAV AEG: 5-15 minutit. Oleneb, kui selge lastel teema on ja kui palju peab õpetaja korrektuure tegema ja selgitusi jagama.
METOODILISED SOOVITUSED: Soovituslik tegevus tunni lõpetuseks toiduahela kinnistamiseks.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja kirjutab sedelitele erinevad toiduahela lülid ja jagab õpilased gruppidesse ning igaüks võtab loosi teel endale sedeli. Õpilaste ülesanne on moodustada toiduahel rivisse seistes. Seejärel annavad õpilased õpetajale ülevaate oma toiduahelast, põhjendades loodud järjestust. Õpetaja annab õpilastele tagasisidet, vajadusel korrektuure tehes. Kui tekkisid mõned vead, saab avatud küsimuste esitamisega suunata lapsed õige järjekorrani. Toetavat materjali leiab siit.
VAHENDID: Sedelid toiduahelasse kuulujate nimetustega (vajadusel paber, pliiats)
EELDATAV AEG: 5-15 minutit. Oleneb, kui selge lastel teema on ja kui palju peab õpetaja korrektuure tegema ja selgitusi jagama.
METOODILISED SOOVITUSED: Soovituslik tegevus tunni lõpetuseks toiduahela kinnistamiseks.
kultuurtaimed ja umbrohi, rühmitamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: tunneb õpitud kultuurtaimi ja umbrohte, teeba vahet kultuurtaimel ja umbrohul, rühmitab kultuurtaimi ja teab nende taimede kasutusala.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastele sedelid taimede nime ja pildiga. Õpilased moodustavad kultuurtaimed rühmituse järgi grupid, nimetavad rühma nimed kultuurtaimed rühmitamise järgi (5 rühma: teraviljad, marjapõõsad, viljapuud, aedviljad, ilutaimed), lisaks umbrohu rühm. Õpetaja kontrollib ning vajadusel õpilased parandavad ja liiguvad õige grupi juurde. Õpilased põhjendavad milleks kasutatakse nende rühmades olevaid kultuurtaimi.
VAHENDID: sedelid taimede nimede ja piltidega (näidise leiab siit).
METOODILISED SOOVITUSED: Kui kasutada taime nime ja pilti siis õpilasel on seoseid parem luua.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastele sedelid taimede nime ja pildiga. Õpilased moodustavad kultuurtaimed rühmituse järgi grupid, nimetavad rühma nimed kultuurtaimed rühmitamise järgi (5 rühma: teraviljad, marjapõõsad, viljapuud, aedviljad, ilutaimed), lisaks umbrohu rühm. Õpetaja kontrollib ning vajadusel õpilased parandavad ja liiguvad õige grupi juurde. Õpilased põhjendavad milleks kasutatakse nende rühmades olevaid kultuurtaimi.
VAHENDID: sedelid taimede nimede ja piltidega (näidise leiab siit).
METOODILISED SOOVITUSED: Kui kasutada taime nime ja pilti siis õpilasel on seoseid parem luua.
euroopa riigid
EESMÄRK: Õpilane teab ja näitab kaardil erinevaid Euroopa riike.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Tegevus näeb välja nagu kalapüük, kuid õpilased saavad ‘’õngega’’ püüda riike. Riikide nimed on paigutatud suurde nõusse või kasti ja õpilase ülesanne on “õngitseda” sealt pimesi endale üks riik. Iga püütud riik, tuleb asetada euroopa- või maailmakaardil õigesse kohta. Õige tulemuse eest võib anda punkte.
VAHENDID: õngitsemise vahendid, riikide sildid, euroopa kaart (vt lisatud fail), seinanäts.
EELDATAV AEG: 10-15min
METOODILISED SOOVITUSED: Läbi võib teha seda nii grupis kui ka korda-mööda klassis.
Võimalus on jaotada riike suuremasse või väiksemasse gruppi (tahvli peal on kirjutatud “suur” ja “väike”, õpilane võtab kausist kaks riiki ja teeb võrdluse, kummas kahest riigist on suurem rahvaarv või pindala, vastavalt sellele õigesse kohta paigutada) või lepitakse kokku, alates millisest suurusest on suur ning tehakse paigutus sellest lähtuvalt.
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata kaardil tuntumaid euroopa riike. Õpetaja näiteks annab ette pildi riigi kujust või näitab riigi asukoha kaardil ning õpilane peab leidma vastava riigi kontuurkaardilt (taju, mälu ja tähelepanu).
TEGEVUSE KIRJELDUS: Tegevus näeb välja nagu kalapüük, kuid õpilased saavad ‘’õngega’’ püüda riike. Riikide nimed on paigutatud suurde nõusse või kasti ja õpilase ülesanne on “õngitseda” sealt pimesi endale üks riik. Iga püütud riik, tuleb asetada euroopa- või maailmakaardil õigesse kohta. Õige tulemuse eest võib anda punkte.
VAHENDID: õngitsemise vahendid, riikide sildid, euroopa kaart (vt lisatud fail), seinanäts.
EELDATAV AEG: 10-15min
METOODILISED SOOVITUSED: Läbi võib teha seda nii grupis kui ka korda-mööda klassis.
Võimalus on jaotada riike suuremasse või väiksemasse gruppi (tahvli peal on kirjutatud “suur” ja “väike”, õpilane võtab kausist kaks riiki ja teeb võrdluse, kummas kahest riigist on suurem rahvaarv või pindala, vastavalt sellele õigesse kohta paigutada) või lepitakse kokku, alates millisest suurusest on suur ning tehakse paigutus sellest lähtuvalt.
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata kaardil tuntumaid euroopa riike. Õpetaja näiteks annab ette pildi riigi kujust või näitab riigi asukoha kaardil ning õpilane peab leidma vastava riigi kontuurkaardilt (taju, mälu ja tähelepanu).
Järjesta maakonnad
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Eesti maakondadega tutvumine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja täidab sedelid maakondade nimetustega vastavalt õpilaste arvuga. Kui õpilasi on rohkem, jääb mõni sedel tühjaks. Õpilane tõmbab loosiga endale sedeli. Õpilased reastavad maakonnad tähestikulises järjekorras, moodustades rivi. Tühja sedeli võtnud õpilane vaatab mängu pealt, õpetaja võib anda talle ka lisaülesande enda abistamise näol ehk vajadusel aidata korrastada rivi. Õpilased saavad maakonnasedelid ning peavad reastuma esialgu maakonniti tähestikulises järjekorras, siis pindala järgi ning siis rahvaarvu järgi (vt LINK). Aktiveerib koostöö- ja suhtlusoskust.
VAHENDID: Paberist sedelid, pliiats.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edukaks läbimiseks vaja vähemalt 15 last, muul juhul tuleb meetodit kohandada. Oleks hea, kui eelnevalt on tutvutud maakondadega. Näiteks tehtud grupitöödena esitlused maakondade kohta ning olulisemad andmed plakatitele visandatud. Kui klassis ei ole ruumi on soovitav suunduda koridori.
II variant: maakondade asukoha teadvustamine ja ilmakaarte kinnistamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jagatud sedelite abil saab klassis moodustada Eesti kaardi. Õpilased leiavad vastavalt oma maakonna (kui klassis on 15 õpilast) ja/või maakonna keskuste nimele (kui on kuni 30 õpilast) oma koha. Näiteks Harju maakond ja Tallinn on ühe paiknevusega. Vajadusel saab õpetaja suunata ja abistada. Lisaks saab lisada faktilisi sedeleid maakondade ja nende keskuste kohta ning õpilased peavad leidma kuhu see fakt sobib. Õpetaja annab juhistena ette, kus asub lääs, ida ja põhi. Näiteks nimetab iga seina ilmakaare järgi. Selle järgi saavad õpilased täpsemalt maakonnad paigutada.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja täidab sedelid maakondade nimetustega vastavalt õpilaste arvuga. Kui õpilasi on rohkem, jääb mõni sedel tühjaks. Õpilane tõmbab loosiga endale sedeli. Õpilased reastavad maakonnad tähestikulises järjekorras, moodustades rivi. Tühja sedeli võtnud õpilane vaatab mängu pealt, õpetaja võib anda talle ka lisaülesande enda abistamise näol ehk vajadusel aidata korrastada rivi. Õpilased saavad maakonnasedelid ning peavad reastuma esialgu maakonniti tähestikulises järjekorras, siis pindala järgi ning siis rahvaarvu järgi (vt LINK). Aktiveerib koostöö- ja suhtlusoskust.
VAHENDID: Paberist sedelid, pliiats.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edukaks läbimiseks vaja vähemalt 15 last, muul juhul tuleb meetodit kohandada. Oleks hea, kui eelnevalt on tutvutud maakondadega. Näiteks tehtud grupitöödena esitlused maakondade kohta ning olulisemad andmed plakatitele visandatud. Kui klassis ei ole ruumi on soovitav suunduda koridori.
II variant: maakondade asukoha teadvustamine ja ilmakaarte kinnistamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jagatud sedelite abil saab klassis moodustada Eesti kaardi. Õpilased leiavad vastavalt oma maakonna (kui klassis on 15 õpilast) ja/või maakonna keskuste nimele (kui on kuni 30 õpilast) oma koha. Näiteks Harju maakond ja Tallinn on ühe paiknevusega. Vajadusel saab õpetaja suunata ja abistada. Lisaks saab lisada faktilisi sedeleid maakondade ja nende keskuste kohta ning õpilased peavad leidma kuhu see fakt sobib. Õpetaja annab juhistena ette, kus asub lääs, ida ja põhi. Näiteks nimetab iga seina ilmakaare järgi. Selle järgi saavad õpilased täpsemalt maakonnad paigutada.
päikesesüsteem meie klassiruumis
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Päikesesüsteemi ehituse õppimine, planeetide asetus, astronoomiliste objektide liikumine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastel päiksesüsteemis olevate astronoomiliste objektide nimed, kaasa arvatud päike ja kuud osadel planeetidel. Kui lapsi on rohkem kui objekte siis osad õpilased võivad saada ühe ja sama objekti. Koos õpetaja juhendamisega moodustatakse klassiruumi päikesesüsteem. Ruumi suuruset olenevalt võib katsetada planeetide ja kuude liikumist. Lisaks saab mudeli kaudu selgitada öö ja päeva vaheldumist ning aastaaegade vahetust. Suure ruumi kasutamisel võib jagada klassi pooleks ja teha kaks päikesesüsteemi.
VAHENDID: paber astronoomiliste objektide nimedega, vajadusel pliiats.
EELDATAV AEG: 30 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: enne metoodikaga alustamist oleks hea lastele teha sissejuhatus teemasse LINK
tutvustades ka hiidtähti.
Eelnevalt peaks kindlaks tegema ruumi suuruse. Kui on klassis on liiga palju õpilasi on keerulisem teostada.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastel päiksesüsteemis olevate astronoomiliste objektide nimed, kaasa arvatud päike ja kuud osadel planeetidel. Kui lapsi on rohkem kui objekte siis osad õpilased võivad saada ühe ja sama objekti. Koos õpetaja juhendamisega moodustatakse klassiruumi päikesesüsteem. Ruumi suuruset olenevalt võib katsetada planeetide ja kuude liikumist. Lisaks saab mudeli kaudu selgitada öö ja päeva vaheldumist ning aastaaegade vahetust. Suure ruumi kasutamisel võib jagada klassi pooleks ja teha kaks päikesesüsteemi.
VAHENDID: paber astronoomiliste objektide nimedega, vajadusel pliiats.
EELDATAV AEG: 30 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: enne metoodikaga alustamist oleks hea lastele teha sissejuhatus teemasse LINK
tutvustades ka hiidtähti.
Eelnevalt peaks kindlaks tegema ruumi suuruse. Kui on klassis on liiga palju õpilasi on keerulisem teostada.
- Päikesesüsteem: https://www.taskutark.ee/m/paike-ja-paikesesusteem/
- Planeedid: https://www.taskutark.ee/m/planeedid/
- Maa tiirlemine ja pöörlemine (öö ja päeva vaheldumine, aastaajad): https://www.taskutark.ee/m/maa-tiirlemine-ja-poorlemine/