tunne oma keha
EESMÄRK: Õpilane nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, teab nende asukohta ning oskab neid vastavalt õigetesse kohtadesse paigutada.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klass võtab end toolidega ringi. Õpetaja laob toa keskele erinevaid osasid inimese elundist- ja elundkonnast. Iga õpilane saab korda-mööda käia ja valida endale kuhjast pildi ja leiab õige asukoha inimese skulptuuril. Nimetab ka elundi või elundkonna ülesande (vt lisatud faili)
VAHENDID: Pildikaardid õpperaamatust inimese elundist- ja elundkonnast.
EELDATAV AEG: 15-20 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Ülesannet võib läbi viia ka gruppides väikestes gruppides või paaris, moodustades inimese skulptuuri seinal või plakatil.
Toetav materjali leiab ka Elundkonnad - Inimese elundkonnad (weebly.com)
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata pildi/piltide järgi, kus teatud elundid asuvad. Oskab kehaosadest skulptuuri tahvlile paigutada (taju, mälu ja tähelepanu).
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klass võtab end toolidega ringi. Õpetaja laob toa keskele erinevaid osasid inimese elundist- ja elundkonnast. Iga õpilane saab korda-mööda käia ja valida endale kuhjast pildi ja leiab õige asukoha inimese skulptuuril. Nimetab ka elundi või elundkonna ülesande (vt lisatud faili)
VAHENDID: Pildikaardid õpperaamatust inimese elundist- ja elundkonnast.
EELDATAV AEG: 15-20 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Ülesannet võib läbi viia ka gruppides väikestes gruppides või paaris, moodustades inimese skulptuuri seinal või plakatil.
Toetav materjali leiab ka Elundkonnad - Inimese elundkonnad (weebly.com)
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata pildi/piltide järgi, kus teatud elundid asuvad. Oskab kehaosadest skulptuuri tahvlile paigutada (taju, mälu ja tähelepanu).
leia inimese elundi ülesanne
EESMÄRK/ÕPITEEMA: Inimene. Elundid ja nende ülesanded.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klassi ühe seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas inimese elundi nimetus või pilt inimese elundist (näiteks “süda”). Klassi teise seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas elundi funktsioon või selle funktsiooni tekitatav/nähtav “tulemus” (näiteks “pulss”). Õpilased peavad valima ühelt laualt ühe kaardi ja teiselt sellele vastava kaardi, et elundi kaart vastaks funktsiooni kaardile.
VAHENDID: kaardid elundite ja elundite funktsioonidega.
EELDATAV AEG: kuni 10 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib teadmiste kinnistamiseks. Pane lauad, kus on kaardid, klassi erinevatesse nurkadesse, et õpilased saaksid rohkem liikuda, st üks õpilane käib ühe laua juurde ja sealt teise klassi äärde teise laua juurde. Kui õpilane ei leia laualt sobivat vastet, siis järelikult on keegi teine õpilane selle ära võtnud. Seega tuleb õpilastel omavahel suhelda, et õiged kaardid kokku viia. Kui kõik õpilased on enda arvates leidnud kaks õiget kaarti, siis õpetaja kontrollib kas kõigil on õiged kaardid. Kui õpilasi on rohkem, siis võivad õpilased otsida n.ö paarilist kaasõpilastega suheldes.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Klassi ühe seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas inimese elundi nimetus või pilt inimese elundist (näiteks “süda”). Klassi teise seina ääres on laud, kuhu on paigutatud kaardid, kus on kirjas elundi funktsioon või selle funktsiooni tekitatav/nähtav “tulemus” (näiteks “pulss”). Õpilased peavad valima ühelt laualt ühe kaardi ja teiselt sellele vastava kaardi, et elundi kaart vastaks funktsiooni kaardile.
VAHENDID: kaardid elundite ja elundite funktsioonidega.
EELDATAV AEG: kuni 10 min.
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib teadmiste kinnistamiseks. Pane lauad, kus on kaardid, klassi erinevatesse nurkadesse, et õpilased saaksid rohkem liikuda, st üks õpilane käib ühe laua juurde ja sealt teise klassi äärde teise laua juurde. Kui õpilane ei leia laualt sobivat vastet, siis järelikult on keegi teine õpilane selle ära võtnud. Seega tuleb õpilastel omavahel suhelda, et õiged kaardid kokku viia. Kui kõik õpilased on enda arvates leidnud kaks õiget kaarti, siis õpetaja kontrollib kas kõigil on õiged kaardid. Kui õpilasi on rohkem, siis võivad õpilased otsida n.ö paarilist kaasõpilastega suheldes.
toitumissuhted ökosüsteemis
EESMÄRK: Õpilane mõistab toiduahela seaduspärasusi.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja kirjutab sedelitele erinevad toiduahela lülid ja jagab õpilased gruppidesse ning igaüks võtab loosi teel endale sedeli. Õpilaste ülesanne on moodustada toiduahel rivisse seistes. Seejärel annavad õpilased õpetajale ülevaate oma toiduahelast, põhjendades loodud järjestust. Õpetaja annab õpilastele tagasisidet, vajadusel korrektuure tehes. Kui tekkisid mõned vead, saab avatud küsimuste esitamisega suunata lapsed õige järjekorrani. Toetavat materjali leiab siit.
VAHENDID: Sedelid toiduahelasse kuulujate nimetustega (vajadusel paber, pliiats)
EELDATAV AEG: 5-15 minutit. Oleneb, kui selge lastel teema on ja kui palju peab õpetaja korrektuure tegema ja selgitusi jagama.
METOODILISED SOOVITUSED: Soovituslik tegevus tunni lõpetuseks toiduahela kinnistamiseks.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja kirjutab sedelitele erinevad toiduahela lülid ja jagab õpilased gruppidesse ning igaüks võtab loosi teel endale sedeli. Õpilaste ülesanne on moodustada toiduahel rivisse seistes. Seejärel annavad õpilased õpetajale ülevaate oma toiduahelast, põhjendades loodud järjestust. Õpetaja annab õpilastele tagasisidet, vajadusel korrektuure tehes. Kui tekkisid mõned vead, saab avatud küsimuste esitamisega suunata lapsed õige järjekorrani. Toetavat materjali leiab siit.
VAHENDID: Sedelid toiduahelasse kuulujate nimetustega (vajadusel paber, pliiats)
EELDATAV AEG: 5-15 minutit. Oleneb, kui selge lastel teema on ja kui palju peab õpetaja korrektuure tegema ja selgitusi jagama.
METOODILISED SOOVITUSED: Soovituslik tegevus tunni lõpetuseks toiduahela kinnistamiseks.
Kultuurtaimed ja umbrohud, rühmitamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: tunneb õpitud kultuurtaimi ja umbrohte, teeba vahet kultuurtaimel ja umbrohul, rühmitab kultuurtaimi ja teab nende taimede kasutusala.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastele sedelid taimede nime ja pildiga. Õpilased moodustavad kultuurtaimede rühmituse järgi grupid, nimetavad rühma nimed kultuurtaimed rühmitamise järgi (5 rühma: teraviljad, marjapõõsad, viljapuud, aedviljad, ilutaimed), lisaks umbrohu rühm. Õpetaja kontrollib ning vajadusel õpilased parandavad ja liiguvad õige grupi juurde. Õpilased põhjendavad milleks kasutatakse nende rühmades olevaid kultuurtaimi.
VAHENDID: sedelid taimed nimede ja piltidega (näidise leiab siit).
METOODILISED SOOVITUSED: Kui kasutada taime nime ja pilti siis õpilasel on seoseid parem luua.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastele sedelid taimede nime ja pildiga. Õpilased moodustavad kultuurtaimede rühmituse järgi grupid, nimetavad rühma nimed kultuurtaimed rühmitamise järgi (5 rühma: teraviljad, marjapõõsad, viljapuud, aedviljad, ilutaimed), lisaks umbrohu rühm. Õpetaja kontrollib ning vajadusel õpilased parandavad ja liiguvad õige grupi juurde. Õpilased põhjendavad milleks kasutatakse nende rühmades olevaid kultuurtaimi.
VAHENDID: sedelid taimed nimede ja piltidega (näidise leiab siit).
METOODILISED SOOVITUSED: Kui kasutada taime nime ja pilti siis õpilasel on seoseid parem luua.
euroopa riigid
EESMÄRK: Õpilane teab ja näitab kaardil erinevaid Euroopa riike.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Tegevus näeb välja nagu kalapüük, kuid õpilased saavad ‘’õngega’’ püüda riike. Riikide nimed on paigutatud suurde nõusse või kasti ja õpilase ülesanne on “õngitseda” sealt pimesi endale üks riik. Iga püütud riik, tuleb asetada euroopa- või maailmakaardil õigesse kohta. Õige tulemuse eest võib anda punkte.
VAHENDID: õngitsemise vahendid, riikide sildid, euroopa kaart (vt lisatud fail), seinanäts.
EELDATAV AEG: 10-15min
METOODILISED SOOVITUSED: Läbi võib teha seda nii grupis kui ka korda-mööda klassis.
Võimalus on jaotada riike suuremasse või väiksemasse gruppi (tahvli peal on kirjutatud “suur” ja “väike”, õpilane võtab kausist kaks riiki ja teeb võrdluse, kummas kahest riigist on suurem rahvaarv või pindala, vastavalt sellele õigesse kohta paigutada) või lepitakse kokku, alates millisest suurusest on suur ning tehakse paigutus sellest lähtuvalt.
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata kaardil tuntumaid euroopa riike. Õpetaja näiteks annab ette pildi riigi kujust või näitab riigi asukoha kaardil ning õpilane peab leidma vastava riigi kontuurkaardilt (taju, mälu ja tähelepanu).
TEGEVUSE KIRJELDUS: Tegevus näeb välja nagu kalapüük, kuid õpilased saavad ‘’õngega’’ püüda riike. Riikide nimed on paigutatud suurde nõusse või kasti ja õpilase ülesanne on “õngitseda” sealt pimesi endale üks riik. Iga püütud riik, tuleb asetada euroopa- või maailmakaardil õigesse kohta. Õige tulemuse eest võib anda punkte.
VAHENDID: õngitsemise vahendid, riikide sildid, euroopa kaart (vt lisatud fail), seinanäts.
EELDATAV AEG: 10-15min
METOODILISED SOOVITUSED: Läbi võib teha seda nii grupis kui ka korda-mööda klassis.
Võimalus on jaotada riike suuremasse või väiksemasse gruppi (tahvli peal on kirjutatud “suur” ja “väike”, õpilane võtab kausist kaks riiki ja teeb võrdluse, kummas kahest riigist on suurem rahvaarv või pindala, vastavalt sellele õigesse kohta paigutada) või lepitakse kokku, alates millisest suurusest on suur ning tehakse paigutus sellest lähtuvalt.
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAL OLEVALE ÕPILASELE: Oskab näidata kaardil tuntumaid euroopa riike. Õpetaja näiteks annab ette pildi riigi kujust või näitab riigi asukoha kaardil ning õpilane peab leidma vastava riigi kontuurkaardilt (taju, mälu ja tähelepanu).
Järjesta maakonnad
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Eesti maakondadega tutvumine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja täidab sedelid maakondade nimetustega vastavalt õpilaste arvuga. Kui õpilasi on rohkem, jääb mõni sedel tühjaks. Õpilane tõmbab loosiga endale sedeli. Õpilased reastavad maakonnad tähestikulises järjekorras, moodustades rivi. Tühja sedeli võtnud õpilane vaatab mängu pealt, õpetaja võib anda talle ka lisaülesande enda abistamise näol ehk vajadusel aidata korrastada rivi. Õpilased saavad maakonnasedelid ning peavad reastuma esialgu maakonniti tähestikulises järjekorras, siis pindala järgi ning siis rahvaarvu järgi (vt LINK). Aktiveerib koostöö- ja suhtlusoskust.
VAHENDID: Paberist sedelid, pliiats.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edukaks läbimiseks vaja vähemalt 15 last, muul juhul tuleb meetodit kohandada. Oleks hea, kui eelnevalt on tutvutud maakondadega. Näiteks tehtud grupitöödena esitlused maakondade kohta ning olulisemad andmed plakatitele visandatud. Kui klassis ei ole ruumi on soovitav suunduda koridori.
II variant: maakondade asukoha teadvustamine ja ilmakaarte kinnistamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jagatud sedelite abil saab klassis moodustada Eesti kaardi. Õpilased leiavad vastavalt oma maakonna (kui klassis on 15 õpilast) ja/või maakonna keskuste nimele (kui on kuni 30 õpilast) oma koha. Näiteks Harju maakond ja Tallinn on ühe paiknevusega. Vajadusel saab õpetaja suunata ja abistada. Lisaks saab lisada faktilisi sedeleid maakondade ja nende keskuste kohta ning õpilased peavad leidma kuhu see fakt sobib. Õpetaja annab juhistena ette, kus asub lääs, ida ja põhi. Näiteks nimetab iga seina ilmakaare järgi. Selle järgi saavad õpilased täpsemalt maakonnad paigutada.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja täidab sedelid maakondade nimetustega vastavalt õpilaste arvuga. Kui õpilasi on rohkem, jääb mõni sedel tühjaks. Õpilane tõmbab loosiga endale sedeli. Õpilased reastavad maakonnad tähestikulises järjekorras, moodustades rivi. Tühja sedeli võtnud õpilane vaatab mängu pealt, õpetaja võib anda talle ka lisaülesande enda abistamise näol ehk vajadusel aidata korrastada rivi. Õpilased saavad maakonnasedelid ning peavad reastuma esialgu maakonniti tähestikulises järjekorras, siis pindala järgi ning siis rahvaarvu järgi (vt LINK). Aktiveerib koostöö- ja suhtlusoskust.
VAHENDID: Paberist sedelid, pliiats.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edukaks läbimiseks vaja vähemalt 15 last, muul juhul tuleb meetodit kohandada. Oleks hea, kui eelnevalt on tutvutud maakondadega. Näiteks tehtud grupitöödena esitlused maakondade kohta ning olulisemad andmed plakatitele visandatud. Kui klassis ei ole ruumi on soovitav suunduda koridori.
II variant: maakondade asukoha teadvustamine ja ilmakaarte kinnistamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jagatud sedelite abil saab klassis moodustada Eesti kaardi. Õpilased leiavad vastavalt oma maakonna (kui klassis on 15 õpilast) ja/või maakonna keskuste nimele (kui on kuni 30 õpilast) oma koha. Näiteks Harju maakond ja Tallinn on ühe paiknevusega. Vajadusel saab õpetaja suunata ja abistada. Lisaks saab lisada faktilisi sedeleid maakondade ja nende keskuste kohta ning õpilased peavad leidma kuhu see fakt sobib. Õpetaja annab juhistena ette, kus asub lääs, ida ja põhi. Näiteks nimetab iga seina ilmakaare järgi. Selle järgi saavad õpilased täpsemalt maakonnad paigutada.
päikesesüsteem meie klassiruumis
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Päikesesüsteemi ehituse õppimine, planeetide asetus, astronoomiliste objektide liikumine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastel päiksesüsteemis olevate astronoomiliste objektide nimed, kaasa arvatud päike ja kuud osadel planeetidel. Kui lapsi on rohkem kui objekte siis osad õpilased võivad saada ühe ja sama objekti. Koos õpetaja juhendamisega moodustatakse klassiruumi päikesesüsteem. Ruumi suuruset olenevalt võib katsetada planeetide ja kuude liikumist. Lisaks saab mudeli kaudu selgitada öö ja päeva vaheldumist ning aastaaegade vahetust. Suure ruumi kasutamisel võib jagada klassi pooleks ja teha kaks päikesesüsteemi.
VAHENDID: paber astronoomiliste objektide nimedega, vajadusel pliiats.
EELDATAV AEG: 30 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: enne metoodikaga alustamist oleks hea lastele teha sissejuhatus teemasse LINK tutvustades ka hiidtähti.
Eelnevalt peaks kindlaks tegema ruumi suuruse. Kui on klassis on liiga palju õpilasi on keerulisem teostada.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab õpilastel päiksesüsteemis olevate astronoomiliste objektide nimed, kaasa arvatud päike ja kuud osadel planeetidel. Kui lapsi on rohkem kui objekte siis osad õpilased võivad saada ühe ja sama objekti. Koos õpetaja juhendamisega moodustatakse klassiruumi päikesesüsteem. Ruumi suuruset olenevalt võib katsetada planeetide ja kuude liikumist. Lisaks saab mudeli kaudu selgitada öö ja päeva vaheldumist ning aastaaegade vahetust. Suure ruumi kasutamisel võib jagada klassi pooleks ja teha kaks päikesesüsteemi.
VAHENDID: paber astronoomiliste objektide nimedega, vajadusel pliiats.
EELDATAV AEG: 30 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: enne metoodikaga alustamist oleks hea lastele teha sissejuhatus teemasse LINK tutvustades ka hiidtähti.
Eelnevalt peaks kindlaks tegema ruumi suuruse. Kui on klassis on liiga palju õpilasi on keerulisem teostada.
- Päikesesüsteem: https://www.taskutark.ee/m/paike-ja-paikesesusteem/
- Planeedid: https://www.taskutark.ee/m/planeedid/
- Maa tiirlemine ja pöörlemine (öö ja päeva vaheldumine, aastaajad): https://www.taskutark.ee/m/maa-tiirlemine-ja-poorlemine/