piletimüüja
Teema: Klassiväline lugemine
Õpitulemus:
Vahendid: piletid, kus on raamatuga seotud mõisted ja küsimused
Mängujuhis:
Vali välja klassis 4 piletimüüjat. Õpilased tulevad toolidega klassi ette. Jaga teised õpilased iga piletimüüja juurde rivvi (nagu seisaksid kassa järjekorras). Iga õpilane läheb piletimüüja juurde sooviga pilet osta (nt “Tere! Sooviksin piletit.) Müüja vastab: “Saab ikka, kuid selleks pead vastama… nüüd on pileti peal raamatu mõiste või seik, millest õpilane peab jutustama. Näiteks, kui sellel novembris on loetavaks raamatuks A. Travers „Mary Poppins”, siis piletite peal on õpetaja poolt pandud sinna erinevad mõisted ja laused, millega õpilane peab oskama tööd teha. Näiteks "Mis tänaval elas perekond Banks?". Ostjad ja müüjad vahetuvad iga mõne aja tagant.
Kui vastus on õige, siis ostja saab selle pileti (https://cutt.ly/fhU6RwR) endale ning tunni lõpus saavad nad vaadata, kes millised piletid said. Õpetaja juhib mängukäiku.
PS! Mängu saab ka paaris teha nii, et jaotatakse piletid paaridele ning kordamööda saavad olla ostja ja müüja.
Õpitulemus:
- Loeb läbi vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
- Loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
- Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest;
Vahendid: piletid, kus on raamatuga seotud mõisted ja küsimused
Mängujuhis:
Vali välja klassis 4 piletimüüjat. Õpilased tulevad toolidega klassi ette. Jaga teised õpilased iga piletimüüja juurde rivvi (nagu seisaksid kassa järjekorras). Iga õpilane läheb piletimüüja juurde sooviga pilet osta (nt “Tere! Sooviksin piletit.) Müüja vastab: “Saab ikka, kuid selleks pead vastama… nüüd on pileti peal raamatu mõiste või seik, millest õpilane peab jutustama. Näiteks, kui sellel novembris on loetavaks raamatuks A. Travers „Mary Poppins”, siis piletite peal on õpetaja poolt pandud sinna erinevad mõisted ja laused, millega õpilane peab oskama tööd teha. Näiteks "Mis tänaval elas perekond Banks?". Ostjad ja müüjad vahetuvad iga mõne aja tagant.
Kui vastus on õige, siis ostja saab selle pileti (https://cutt.ly/fhU6RwR) endale ning tunni lõpus saavad nad vaadata, kes millised piletid said. Õpetaja juhib mängukäiku.
PS! Mängu saab ka paaris teha nii, et jaotatakse piletid paaridele ning kordamööda saavad olla ostja ja müüja.
Karlsson katuselt lendab jälle
Sobilik grupi suurus: 10-20 õpilast
- läbiviimisele kuluv aeg: 30-40min
- vajalikud materjalid-vahendid: kirjutusvahendid, paber
- eesmärk: saada ülevaade raamatust
- Meetodi läbiviimiseks on igale õppijale tarvis laiali jagada paber.
- Seejärel anda ülesande juhised, milles paluda kirjutada raamatuga seonduvalt 5 lauset.
- Kui laused on valminud on järg nende tutvustamise käes. Igaüks loeb oma laused ette tantsides/ eteldes oma pinginaabrile ning kirjeldades, miks ta kirjutas just sellise lause.
- Liikuma peab kogu klassi ulatuses ning samme peab olema täpselt sama palju, kui on lausetes sõnu.
- Peale tutvustamist asetatakse paberid tahvlile, seinale või põrandale ühiseks vaatamiseks. Peale lausete lugemist teeb õpetaja kokkuvõtte.
OMA LUGEMISE JÄLGIMINE NING LUGEMISOSKUSE HINDAMINE
Grupi suurus: kogu klass
Tegevusele kuluv aeg: õppetund
Eesmärk: Lubades õpilastel asuda seisukohale, mis ei pruugi olla kooskõlas nende esialgse vaatenurgaga; julgustades neid vaatama teemat erinevate nurkade alt - tunnile või ülesandele lähenema dünaamiliselt ja originaalselt; saades nende poolset tagasisidet.
Tegevusele kuluv aeg: õppetund
Eesmärk: Lubades õpilastel asuda seisukohale, mis ei pruugi olla kooskõlas nende esialgse vaatenurgaga; julgustades neid vaatama teemat erinevate nurkade alt - tunnile või ülesandele lähenema dünaamiliselt ja originaalselt; saades nende poolset tagasisidet.
- Õpetaja kirjutab tahvlile ühe kohustusliku kirjanduse (näiteks Astrid Lindgren „Meisterdektektiiv Blomkvist“).
- Õpilased jagada rühmadesse (2 rühma).
- Iga rühm arutab läbi, mis on nende jaoks lugedes raske ja üritab leida lahendusi. Selleks annab õpetaja lastele märksõnu: kõige keerulisem punkt; millised leheküljed olid raskesti mõistetavad jne.
- Seejärel suundub üks rühm tahvli ette ja teine rühm nendest paari meetri kaugusele. Rühm alustab antud teose kommenteerimist. Lugemise jälgimine ja oskuste hindamine käib debati vormis; üks rühma liige alustab oma väitega ja üritab oma väidet põhjendada (miks talle antud teos raske tundus…). Teine rühm vastab samaga.
- Õpetaja paneb laste vastused kirja ning teeb koos lastega nendest järeldusi.
raamatu vastamine
Õpitulemus:
Loeb läbi vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
Loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest;
Tunni sissejuhatuses kasutatav liikumine.
Vajalikud vahendid: valge paber
Ettevalmistus: valgele paberile tuleb kirjutada kõik raamatuga seotu, mis õpetaja peab vajalikuks.
Tegevuskäik:
Õpetaja kirjutab igale paberile raamatust ühe tegelase/seikluse/juhumise jne. Paber volditakse lennukiks ning need pannakse klassi keskele. Klass tuleb jagada pooleks ning tõmmatakse vahele “rindejoon”, selleks et saaks eristada kahte tiimi. Lennukid pannakse kõik rindejoonele ning reegliks peab ütlema, et lõhkuda lennukeid ei tohi.
Kui õpetaja ütleb “ründele”, siis mõlemad tiimid peavad hakkama lennutama lennukeid vastase poole. Eesmärk saada enda plats tühjemaks, kui vastase oma.
Õpetaja märguande peale “stop” tuleb koheselt lennuk maha panna ning minna enda kohale.
Iga õpilane peab vastama kõigile neile ülesannetele, mis nende grupi poolele lennukiga maandus.
Loeb läbi vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
Loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest;
Tunni sissejuhatuses kasutatav liikumine.
Vajalikud vahendid: valge paber
Ettevalmistus: valgele paberile tuleb kirjutada kõik raamatuga seotu, mis õpetaja peab vajalikuks.
Tegevuskäik:
Õpetaja kirjutab igale paberile raamatust ühe tegelase/seikluse/juhumise jne. Paber volditakse lennukiks ning need pannakse klassi keskele. Klass tuleb jagada pooleks ning tõmmatakse vahele “rindejoon”, selleks et saaks eristada kahte tiimi. Lennukid pannakse kõik rindejoonele ning reegliks peab ütlema, et lõhkuda lennukeid ei tohi.
Kui õpetaja ütleb “ründele”, siis mõlemad tiimid peavad hakkama lennutama lennukeid vastase poole. Eesmärk saada enda plats tühjemaks, kui vastase oma.
Õpetaja märguande peale “stop” tuleb koheselt lennuk maha panna ning minna enda kohale.
Iga õpilane peab vastama kõigile neile ülesannetele, mis nende grupi poolele lennukiga maandus.
jutu kirjutamine
Grupi suurus: terve klass
Tegevusele kuluv aeg: 45 minutit
Vajalikud materjalid: Paber; kirjutusvahend
Ülesande eesmärk: Arendada õpilase loovat mõtlemist ning kiiret reageerimist muutuvale olukorrale ehk kohanemisvõimet; arendada õpilase kirjalikku väljendusoskust.
Ülesande kirjeldus: Tegevus koosneb kahest osast, milleks on lausete moodustamine ja ettekanne, eesmärgiks on luua loogiline ja korrektselt ülesse ehitatud jutt. Ülesandele kuluv aeg sõltub klassi suurusest, lausete moodustamise aeg ühe õpilase kohta on kindlaks määratud, vältimaks liigset ajakulu ja tunni seisakuid. Kohtade vahetusest annab märku õpetaja.
Tegevuse liikuva osa raames kirjutavad õpilased lausete haaval juttu. Õpilased alustavad antud tegevust oma kohtadelt. Iga õpilane kirjutab paberile ühe lause, kusjuures lause kirjutamiseks on aega üks minut. Seejärel peale minuti möödumist peavad õpilased istekohta ühe koha võrra paremale vahetama ning jätkama kaasõpilase juttu uue lausega. Ülesande alguseks võib õpetaja märkida tahvlile märksõnu, millest oleks õpilastel hea juhinduda jutu kirjutamisel.
Õpilane peab uue laua taga mõtlema loogilise jätku juba loodud jutule. Selleks et õpilastel oleks piisavalt aega eelnev jutt uue vahetuse ajal läbi lugeda, annab õpetaja iga vahetuse ajal pool minutit rohkem aega teksti läbi lugemiseks. Vahetuste ajaline jaotus võiks kujuneda järgnevalt: 1. vahetus - 1 min; 2. vahetus - 1,5 min; 3.vahetus - 2 min jne.
Ülesanne loetakse lõppenuks kui õpilased on tagasi jõudnud oma algsetele kohtadele, seejärel kantakse vaba valiku alusel loodud jutud ette.
Tegevuse käigus koostatud lugusid saab õpetaja kasutada tunni õppematerjalina ning õpilastega koos arutleda teksti ülesehituse ja loogilisuse üle. Õpilastel on kindlasti huvitav lugeda ette ja kuulata tegevuse käigus loodud lugusid.
Tegevusele kuluv aeg: 45 minutit
Vajalikud materjalid: Paber; kirjutusvahend
Ülesande eesmärk: Arendada õpilase loovat mõtlemist ning kiiret reageerimist muutuvale olukorrale ehk kohanemisvõimet; arendada õpilase kirjalikku väljendusoskust.
Ülesande kirjeldus: Tegevus koosneb kahest osast, milleks on lausete moodustamine ja ettekanne, eesmärgiks on luua loogiline ja korrektselt ülesse ehitatud jutt. Ülesandele kuluv aeg sõltub klassi suurusest, lausete moodustamise aeg ühe õpilase kohta on kindlaks määratud, vältimaks liigset ajakulu ja tunni seisakuid. Kohtade vahetusest annab märku õpetaja.
Tegevuse liikuva osa raames kirjutavad õpilased lausete haaval juttu. Õpilased alustavad antud tegevust oma kohtadelt. Iga õpilane kirjutab paberile ühe lause, kusjuures lause kirjutamiseks on aega üks minut. Seejärel peale minuti möödumist peavad õpilased istekohta ühe koha võrra paremale vahetama ning jätkama kaasõpilase juttu uue lausega. Ülesande alguseks võib õpetaja märkida tahvlile märksõnu, millest oleks õpilastel hea juhinduda jutu kirjutamisel.
Õpilane peab uue laua taga mõtlema loogilise jätku juba loodud jutule. Selleks et õpilastel oleks piisavalt aega eelnev jutt uue vahetuse ajal läbi lugeda, annab õpetaja iga vahetuse ajal pool minutit rohkem aega teksti läbi lugemiseks. Vahetuste ajaline jaotus võiks kujuneda järgnevalt: 1. vahetus - 1 min; 2. vahetus - 1,5 min; 3.vahetus - 2 min jne.
Ülesanne loetakse lõppenuks kui õpilased on tagasi jõudnud oma algsetele kohtadele, seejärel kantakse vaba valiku alusel loodud jutud ette.
Tegevuse käigus koostatud lugusid saab õpetaja kasutada tunni õppematerjalina ning õpilastega koos arutleda teksti ülesehituse ja loogilisuse üle. Õpilastel on kindlasti huvitav lugeda ette ja kuulata tegevuse käigus loodud lugusid.
liikuv ümberjutustamine
SOBILIK GRUPI SUURUS: 18+
LÄBIVIIMISELE KULUV AEG: üks ainetund
VAJALIKUD MATERJALID-VAHENDID: pall või pehme ese
EESMÄRK: õpilaste omavaheline varem loetud teose selgitamine/ümberjutustamine.
SAMM-SAMMULT: õpilased istuvad 4-5 liikmelistes rühmades ümber laua.
Iga rühm asub teost ümberjutustama. Õpilane, kes jutustab, liigub “jutustaja toolile”. Igal õpilasel on 2-3 min aega ja siis toimub vahetus. Kui kõik rühmad on valmis, siis valitakse üks julge, kes asub klassi ees jutustama.
II variant: toolidel liikumise asemel jutustaja seisab püsti ja hüpitab samal ajal pallikest või mõnda pehmet eset käes.
LÄBIVIIMISELE KULUV AEG: üks ainetund
VAJALIKUD MATERJALID-VAHENDID: pall või pehme ese
EESMÄRK: õpilaste omavaheline varem loetud teose selgitamine/ümberjutustamine.
SAMM-SAMMULT: õpilased istuvad 4-5 liikmelistes rühmades ümber laua.
Iga rühm asub teost ümberjutustama. Õpilane, kes jutustab, liigub “jutustaja toolile”. Igal õpilasel on 2-3 min aega ja siis toimub vahetus. Kui kõik rühmad on valmis, siis valitakse üks julge, kes asub klassi ees jutustama.
II variant: toolidel liikumise asemel jutustaja seisab püsti ja hüpitab samal ajal pallikest või mõnda pehmet eset käes.