„KIRI SÕBRALE”
Tegevusele kuluv aeg: 45 min
Vajalikud materjalid: Õigekeelsussõnaraamatud, sildid võõrsõnadega.
Ülesande eesmärk: Õpilane oskab kasutada ÕS-i ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid (https://www.eki.ee/dict/qs/ ja https://www.eki.ee/dict/vsl/).
Ülesande kirjeldus:
Õpilased saavad igaüks viis sedelit võõrsõnadega (oleneb õpilaste vanusest ja tasemest). Sedelid asetatakse lauale kiri üleval pool.
Õpetaja lausub „Lugupeetud ... (kahe õpilase nimi) ... . Teile on telegram/kiri kahest riigist. Nimetatud õpilased lähevad mööda klassi ja valivad endale vabalt valitud laudadelt kaks sedelit ning asetavad enda laualt võetud sedelid asemele. Nüüd on kord järgneva kahe õpilase käes. Vahepeal käib õpetaja (postiljon) ringi ja napsab osa sedeleid endale või paigutab oma nägemuse järgi laudade vahel ümber. Õpilased otsivad sõnadele tähenduse kasutades kas ÕS-i või siis kokkuleppel ka digivahendeid. Kui sõnad on vastatud võib õpilane tõsta käe ja öelda: „Sooviksin saata kirja!”. Postiljon tuleb seejärel vaatama, kas kirja „adressaat” ehk vastus on õige.
Vajalikud materjalid: Õigekeelsussõnaraamatud, sildid võõrsõnadega.
Ülesande eesmärk: Õpilane oskab kasutada ÕS-i ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid (https://www.eki.ee/dict/qs/ ja https://www.eki.ee/dict/vsl/).
Ülesande kirjeldus:
Õpilased saavad igaüks viis sedelit võõrsõnadega (oleneb õpilaste vanusest ja tasemest). Sedelid asetatakse lauale kiri üleval pool.
Õpetaja lausub „Lugupeetud ... (kahe õpilase nimi) ... . Teile on telegram/kiri kahest riigist. Nimetatud õpilased lähevad mööda klassi ja valivad endale vabalt valitud laudadelt kaks sedelit ning asetavad enda laualt võetud sedelid asemele. Nüüd on kord järgneva kahe õpilase käes. Vahepeal käib õpetaja (postiljon) ringi ja napsab osa sedeleid endale või paigutab oma nägemuse järgi laudade vahel ümber. Õpilased otsivad sõnadele tähenduse kasutades kas ÕS-i või siis kokkuleppel ka digivahendeid. Kui sõnad on vastatud võib õpilane tõsta käe ja öelda: „Sooviksin saata kirja!”. Postiljon tuleb seejärel vaatama, kas kirja „adressaat” ehk vastus on õige.
SÕNAVARA; KEELE MUUTUMINE: SÕNADE LAENAMINE, LIITMINE, TULETAMINE
Õpitulemused: Oskab eristada võõr- ja laensõnu ning teab võõrsõnade tunnuseid
Õpilaste jagamine: rühmas 3-4 õpilast, õpetaja on mängujuht.
Vajalikud vahendid: valge paber, printer, lisapaber, võõrsõna ja laensõna silt.
Ettevalmistus: õpetaja kirjutab 24 erinevar võõr-ja laensõna sedelitele. Lisaks on valmistatud ette lisapaberid. Seintele on vaja lisada vasakule poole VÕÕRSÕNA ja paremale poole LAENSÕNA.
Tegevuse käik:
Iga rühm saab endale 4 võõr-ja/või laensõna. Rühm peab ühiselt teadma ja mõtlema, mis on selle sõna tähendus. Sõnade tähendused kirjutatakse lisa paberile. Nüüd lepitakse rühma siseselt kokku, kes kannab klassile õige definitsiooni ette, teised kannavad vale definitsiooni ette.
See kes arvab ära õige definitsiooni, peab otsustama, kas tegu on võõrsõna või laensõnaga. Õpilane peab paigutama selle klassis õigele seinale. Sedasi teeb iga rühm enda sõnadega. Samal ajal tiksub aeg. Keegi ei saa pikalt mõtlema jääda.
Lõpuks peavad olema kõik 24 sõna õigesti paigutatud ning ühiselt korratakse üle õiged definitsioonid ning miks on sõna võõr- või laensõna.
Võõrsõnade näited: ball, finis, seff, televiisor, raadio, film, ohvitser, bensiin.
Laensõnade näited: aabits, haamer, rubla, puravik, püha, banaan.
nimetav, omastav ja osastav
Õpitulemus:
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin, paber
Ettevalmistus: lamineeri käänded ja sõnad
Tegevuskäik:
Õpetaja jagab õpilastele kolmes käändes olevaid sõnu. Seintele on paigutatud NIMETAV, OMASTAV ja OSASTAV lamineeritud sõnad. Iga õpilane peab meenutama, millises käändes tema sõna on ning paigutama selle klassis õigele kohale. Kui kõigil on sõnad paigutatud, siis algab rühmatöö. Õpilased hakkavad omavahel arutlema, miks nende sõna on selles käändes ning mis on need tunnused, miks nad nii otsustasid. Selle arutelu kannavad nad klassi ees kõigile ette.
Kääne
Küsimus
nimetav
kes? mis? missugune? missugused? mitu? mitmes?
omastav
kelle? mille? missuguse? missuguste? mitme? mitmenda?
osastav
keda? mida? missugust? missuguseid? mitut? mitmendat?
- teab eesti keele käändeid ja nende küsimusi;
- oskab lauses sõnu õiges käändevormis kasutada;
- oskab käändevorme moodustada ainsuses ja mitmuses;
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin, paber
Ettevalmistus: lamineeri käänded ja sõnad
Tegevuskäik:
Õpetaja jagab õpilastele kolmes käändes olevaid sõnu. Seintele on paigutatud NIMETAV, OMASTAV ja OSASTAV lamineeritud sõnad. Iga õpilane peab meenutama, millises käändes tema sõna on ning paigutama selle klassis õigele kohale. Kui kõigil on sõnad paigutatud, siis algab rühmatöö. Õpilased hakkavad omavahel arutlema, miks nende sõna on selles käändes ning mis on need tunnused, miks nad nii otsustasid. Selle arutelu kannavad nad klassi ees kõigile ette.
Kääne
Küsimus
nimetav
kes? mis? missugune? missugused? mitu? mitmes?
omastav
kelle? mille? missuguse? missuguste? mitme? mitmenda?
osastav
keda? mida? missugust? missuguseid? mitut? mitmendat?
lausete liigid
Õpitulemus:
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin
Ettevalmistus: lausete lamineerimine
Iga õpilane saab endale ühe lihtlause, koondlause, rindlause ning põimlause. Ta peab endale klassist leidma ühe paarilise, kuid tingimus on, et see ei ole tema sõber. Ta peab hakkama kirjeldama oma paarilisele neid lauseid nii, et teine saaks aru, mis liiki lausega tegu on. Ta ei tohi lauset ette lugeda, kuid ta peab seda kirjeldama. Eesmärgiks on lause liigist aru saada kirjelduse ja oluliste tunnuste abil.
- teab lausete liike;
- teab, mis on liht-, koond-, rind- ja põimlause;
- oskab nimetada lause liigid;
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin
Ettevalmistus: lausete lamineerimine
Iga õpilane saab endale ühe lihtlause, koondlause, rindlause ning põimlause. Ta peab endale klassist leidma ühe paarilise, kuid tingimus on, et see ei ole tema sõber. Ta peab hakkama kirjeldama oma paarilisele neid lauseid nii, et teine saaks aru, mis liiki lausega tegu on. Ta ei tohi lauset ette lugeda, kuid ta peab seda kirjeldama. Eesmärgiks on lause liigist aru saada kirjelduse ja oluliste tunnuste abil.
HÄÄLIKUÕPETUS JA ÕIGEKIRI - HELILISED JA HELITUD HÄÄLIKUD
Eesmärk: kinnistada helilisi ja helituid häälikuid, eristada ning leida sõnas helilisi ja helituid häälikuid. Tugevdada seljalihaseid “Puulõhkuja” harjutusega.
Vahendid: tähekaardid, sõnakaardid, valge paber, 2 korvi või karpi tähe- ja sõnakaartidele.
Ettevalmistus: tähekaartide valmistamine, sõnakaartide valmistamine
Tegevuskäik:
I osa
Lapsed istuvad ning õpetaja saadab ringi käima kaks karpi (ühes on tähekaardid, teises on sõnakaardid). Iga laps valib endale ühe tähekaardi ning ühe sõnakaardi ja asetab need enda ette lauale. Iga laps saab ka ühe valge paberi märkmete tegemiseks.
Lapsed loevad kokku, mitu helilist ja helitut häälikut nende ees laual oleval sõnakaardil on (vajadusel saavad märkmete tegemiseks kasutada valget paberit)
Vahendid: tähekaardid, sõnakaardid, valge paber, 2 korvi või karpi tähe- ja sõnakaartidele.
Ettevalmistus: tähekaartide valmistamine, sõnakaartide valmistamine
Tegevuskäik:
I osa
Lapsed istuvad ning õpetaja saadab ringi käima kaks karpi (ühes on tähekaardid, teises on sõnakaardid). Iga laps valib endale ühe tähekaardi ning ühe sõnakaardi ja asetab need enda ette lauale. Iga laps saab ka ühe valge paberi märkmete tegemiseks.
- Õpetaja valib, kas ta palub püsti tõusta kõigil, kellel on heliline häälik enda ees laual või helitu.
- Kõik, kes püsti tõusid, võtavad laualt oma tähe ning tõstavad selle kõrgele õhtu, et õpetaja ja teised õpilased näeksid, kontrollides samal ajal n.-ö vastuse õigsust.
- Tähekaardid asetatakse lauale tagasi.
- Kõik, kes hetkel püsti seisavad, liiguvad vastavalt õpetaja etteantud korraldusele kas ühe vaba koha võrra edasi või tagasi (või kaks või kolm, vastavalt õpetaja korraldusele).
- Vastavalt õpetaja juhtimisele liiguvad lapsed (kas helitud või helilised häälikud) edasi või tagasi, ühe või mitme pingivahe võrra vabadele kohtadele.
- Et põnevust lisada, palub õpetaja vahepeal tõusta kõigil lastel ning liikuda vastavalt juhendamisele kas ühe, kahe jne pingi võrra edasi.
Lapsed loevad kokku, mitu helilist ja helitut häälikut nende ees laual oleval sõnakaardil on (vajadusel saavad märkmete tegemiseks kasutada valget paberit)
- Õpetaja palub püsti tõusta kõigil, kellel on helilisi häälikuid sõnas rohkem.
- Kõik, kes püsti tõusid, ütlevad ükshaaval sõnakaardil oleva sõna ning mitu helilist ja helitut häälikut seal on.
- Püsti seisvad õpilased teevad PUULÕHKUJA harjutust. Korduste arv võrdub heliliste häälikute arvuga.
- Järgneb sama tegevus õpilastega, kelle sõnas on rohkem helituid häälikuid.
-ki või -gi
Eesmärk: kinnistada -ki ja -gi õigekirja läbi liikumise ja koostöö
Vahendid: sõnakaardid
Ettevalmistus: sõnakaartide koostamine, laste jaotamine paari kaupa kolonni (järjekorda), piirkondade määramine klassis: kuhu suunduvad grammatiliselt õige sõna saanud õpilased, kuhu valed.
Tegevuskäik:
Õpetajal on enda laual kaks korvi. Ühes on sõnad ja teises on vastav arv -ki ja -gi kaarte.
tamm - gi; lõhn - gi; tiib - ki; värss - ki; kell - gi; suhkur - gi; paras - ki; supp - ki; maitsev - gi; lõng - ki; kool - gi; direktor -gi; šokolaad -ki; turg - ki; tahvel - gi; värv - gi; kukk -ki; kamm - gi; vanker - gi; päevik -ki.
Märkused: kui lapsi ei ole paarisarv, saab õpetaja olla paariliseks.
Vahendid: sõnakaardid
Ettevalmistus: sõnakaartide koostamine, laste jaotamine paari kaupa kolonni (järjekorda), piirkondade määramine klassis: kuhu suunduvad grammatiliselt õige sõna saanud õpilased, kuhu valed.
Tegevuskäik:
Õpetajal on enda laual kaks korvi. Ühes on sõnad ja teises on vastav arv -ki ja -gi kaarte.
- Lapsed tulevad paarikaupa õpetaja laua juurde. Üks võtab sõna (nii et ta ei vaata, mis sõna ta võtab) ning teine võtab silmad kinni loosiga kas -ki või -gi. Kui kokku sai õige sõna ja sõna lõpp, liiguvad lapsed koos oma sõnakaartidega õpetaja määratud kohta (kuhu kogunevad õiged sõnad). Kui mitte, siis liiguvad nad koos oma sõnakaartidega kohta, kus on n.ö valed sõnad. Lapsed ise analüüsivad ja hindavad, kas õigekiri on korrektne või mitte.
- Peale viimast paari otsivad grupp, kuhu on koondunud lapsed, kelle sõnapaar ei osutunud õigeks, leida endi hulgast uue paarilise, kellega tema sõna ja sõna lõpp sobiksid.
- Paari kaupa tõstavad lapsed oma sõna üles ning ütlevad valju häälega teistele välja. Seejärel panevad sõnakaardid õpetaja lauale ning liiguvad oma kohale istuma. Tegevus jätkub, kuni kõik lapsed on oma kohale istuma tagasi jõudnud.
tamm - gi; lõhn - gi; tiib - ki; värss - ki; kell - gi; suhkur - gi; paras - ki; supp - ki; maitsev - gi; lõng - ki; kool - gi; direktor -gi; šokolaad -ki; turg - ki; tahvel - gi; värv - gi; kukk -ki; kamm - gi; vanker - gi; päevik -ki.
Märkused: kui lapsi ei ole paarisarv, saab õpetaja olla paariliseks.
KÄÄNDSÕNADE LIIGID (NIMISÕNA, OMADUSSÕNA, ARVSÕNA, ASESÕNA)
Eesmärk: õpilased oskavad vahet teha nimisõnal, omadussõnal, arvsõnal ning asesõnal ja kinnistavad õigekirja
Vahendid: Tekst või sõnad, mida ette lugeda
Ettevalmistus: lapsed liiguvad kahte kolonni
Tegevuskäik: Õpetaja ütleb ühe sõna (või sõnapaari: omadussõna ja nimisõna), esimesed lapsed kolonnis ütlevad mis käändsõna liigiga (liikidega) tegemist on ning kui sõna või sõnapaar kirjutatakse kokku, liiguvad lapsed kahekesi kolonni keskelt viimasteks, kui sõna kirjutatakse lahku, liiguvad nad väljastpoolt kolonni lõppu. Kõik liiguvad pisut ettepoole. Alustab järgmine paar.
Näidistekst:
Bussi astus suur-mees, kes pidi kogu tee kummargil sõitma. Tammsaare oli tõeline suur-mees. Tema romaani “Tõde ja õigus” tuleb pidada eesti kirjanduse suur-teoseks. Kogu klassi ühistööna valmis suur-teos, mis kattis kogu koridori seina. Metsas maasikal käies nägime midagi pruuni põõsa all vilksatamas, isa ütles, et see oli valge-jänes. Maal oli vanaonul ka üks valge-jänes, õigemini küülik, kellele meeldisid võililled. Mänguväljakul vaidles üks väike-mees oma isaga. Mu onu ei olnud sugugi väike-mees, mina ulatusin talle vaevu rinnuni. Köök oli kuum kui põrgu eeskoda. Linnu nokast hakkas pudenema küpsise puru, mis sadas akna lauale. Ta jättis küpsised sinnapaika, kahmas kärbse piitsa ja ronis köögi lauale. Marianne piitsa hoop lajatas kardina puule, aga kaval lind libistas end kardinat mööda alla. Sealt vupsas ta ahju plaadile.
Metoodilised märkused: Kasutada võib üksikuid sõnu/sõnapaare või sõnu teksti kontekstis. Vanemate lastega või siis nendega, kes on üksikute sõnadega juba mängu teinud, on teksti kasutamine parem. Kui teha teksti ette lugemisega, siis peab õpetaja leppima lastega kokku, kuidas ta märku annab, millist sõnapaari ta soovib, et lapsed analüüsiksid. Näiteks teeb sõna ajal väikese küki või hüppe, et ise ka liikuda saaks :)
Vahendid: Tekst või sõnad, mida ette lugeda
Ettevalmistus: lapsed liiguvad kahte kolonni
Tegevuskäik: Õpetaja ütleb ühe sõna (või sõnapaari: omadussõna ja nimisõna), esimesed lapsed kolonnis ütlevad mis käändsõna liigiga (liikidega) tegemist on ning kui sõna või sõnapaar kirjutatakse kokku, liiguvad lapsed kahekesi kolonni keskelt viimasteks, kui sõna kirjutatakse lahku, liiguvad nad väljastpoolt kolonni lõppu. Kõik liiguvad pisut ettepoole. Alustab järgmine paar.
Näidistekst:
Bussi astus suur-mees, kes pidi kogu tee kummargil sõitma. Tammsaare oli tõeline suur-mees. Tema romaani “Tõde ja õigus” tuleb pidada eesti kirjanduse suur-teoseks. Kogu klassi ühistööna valmis suur-teos, mis kattis kogu koridori seina. Metsas maasikal käies nägime midagi pruuni põõsa all vilksatamas, isa ütles, et see oli valge-jänes. Maal oli vanaonul ka üks valge-jänes, õigemini küülik, kellele meeldisid võililled. Mänguväljakul vaidles üks väike-mees oma isaga. Mu onu ei olnud sugugi väike-mees, mina ulatusin talle vaevu rinnuni. Köök oli kuum kui põrgu eeskoda. Linnu nokast hakkas pudenema küpsise puru, mis sadas akna lauale. Ta jättis küpsised sinnapaika, kahmas kärbse piitsa ja ronis köögi lauale. Marianne piitsa hoop lajatas kardina puule, aga kaval lind libistas end kardinat mööda alla. Sealt vupsas ta ahju plaadile.
Metoodilised märkused: Kasutada võib üksikuid sõnu/sõnapaare või sõnu teksti kontekstis. Vanemate lastega või siis nendega, kes on üksikute sõnadega juba mängu teinud, on teksti kasutamine parem. Kui teha teksti ette lugemisega, siis peab õpetaja leppima lastega kokku, kuidas ta märku annab, millist sõnapaari ta soovib, et lapsed analüüsiksid. Näiteks teeb sõna ajal väikese küki või hüppe, et ise ka liikuda saaks :)
TEGUSÕNA AJAD (OLEVIK, LIHT-, TÄIS- JA ENNEMINEVIK)
Eesmärk: õpetada tegusõnade ajavorme.
Vahendid: A4 paber.
Ettevalmistus: lapsed saavad 4 paberilehte (või 3, kui enneminevik välja jäetakse).
Tegevuskäik: õpilased kirjutavad ühele lehele OLEVIK, teisele LIHTMINEVIK, kolmandale TÄISMINEVIK ja neljandale ENNEMINEVIK.
Kõik seisavad oma pingi kõrval püsti, paberilehed käes. Õpetaja märguande peale keeravad kõik selja tema poole. Õpetaja loeb ette lause, õpilased otsustavad iseseisvalt, millise ajavormiga on tegemist ning keeravad siis näoga õpetaja poole tagasi.
Õpetaja märguande peale tõstavad õpilased oma vastuse kõrgele üles.
Kui õpetaja on koos lastega tuvastanud õige vastuse, pööravad kõik taas selja ning õpetaja loeb järgmise lause.
Vahendid: A4 paber.
Ettevalmistus: lapsed saavad 4 paberilehte (või 3, kui enneminevik välja jäetakse).
Tegevuskäik: õpilased kirjutavad ühele lehele OLEVIK, teisele LIHTMINEVIK, kolmandale TÄISMINEVIK ja neljandale ENNEMINEVIK.
Kõik seisavad oma pingi kõrval püsti, paberilehed käes. Õpetaja märguande peale keeravad kõik selja tema poole. Õpetaja loeb ette lause, õpilased otsustavad iseseisvalt, millise ajavormiga on tegemist ning keeravad siis näoga õpetaja poole tagasi.
Õpetaja märguande peale tõstavad õpilased oma vastuse kõrgele üles.
Kui õpetaja on koos lastega tuvastanud õige vastuse, pööravad kõik taas selja ning õpetaja loeb järgmise lause.
LAUSETÜÜBID: VÄITLAUSE, KÜSILAUSE, KÄSKLAUSE, HÜÜDLAUSE, SOOVLAUSE
Eesmärk: eristada erinevaid lausetüüpe
Vahendid: paberil kirjutatud lausetüübid, tahvlinäts vm kinnitusvahend
Ettevalmistus: lausetüüpide paigutamine seinale erinevale kõrgusele ning kaugusele.
Tegevuskäik: Lapsed on kolonnis ning õpetaja kutsub lapsi seina/tahvli juurde stardijoonele ükshaaval.
Õpetaja loeb igale lapsele ette kolm lauset ning õpilane peab seinal vastavat lausetüüpi käega puudutama. Peale oma korda liigub õpilane kolonni lõppu
Metoodilised märkused: lauseliigid panna üksteisest võimalikult kaugele ning erinevatele kõrgustele, et liikumist ja sirutamist oleks rohkem (võib ka nii, et peab lausa hüppama, et puudutada!) Laused võivad korduda. Näiteks on ette valmistatud 10-15 lauset ning õpetaja ütleb neid erinevas järjekorras erinevatele lastele.
Vahendid: paberil kirjutatud lausetüübid, tahvlinäts vm kinnitusvahend
Ettevalmistus: lausetüüpide paigutamine seinale erinevale kõrgusele ning kaugusele.
Tegevuskäik: Lapsed on kolonnis ning õpetaja kutsub lapsi seina/tahvli juurde stardijoonele ükshaaval.
Õpetaja loeb igale lapsele ette kolm lauset ning õpilane peab seinal vastavat lausetüüpi käega puudutama. Peale oma korda liigub õpilane kolonni lõppu
Metoodilised märkused: lauseliigid panna üksteisest võimalikult kaugele ning erinevatele kõrgustele, et liikumist ja sirutamist oleks rohkem (võib ka nii, et peab lausa hüppama, et puudutada!) Laused võivad korduda. Näiteks on ette valmistatud 10-15 lauset ning õpetaja ütleb neid erinevas järjekorras erinevatele lastele.
TEKSTI TÕLGENDAMINE, ANALÜÜS JA MÕISTMINE: FAKT VÕI ARVAMUS
Tegevuse kirjeldus: maha on tehtud rada (võib ka keksukast) sõnadest “fakt” ja “arvamus”. Õpetaja loeb lauseid ning vastavalt sellele, kas tegemist on fakti või arvamusega, valib õpilane kasti, kuhu astub/hüppab. Võib kokku leppida ka, et raja peab läbima paremal jalal või vasakul jalal.
Ettevalmistus: keksukasti joonistamine või maalriteibiga mahamärkimine ning tähistamine vastavalt kas “fakt” või “arvamus”.
Ettevalmistus: keksukasti joonistamine või maalriteibiga mahamärkimine ning tähistamine vastavalt kas “fakt” või “arvamus”.
Sõnaliikmed
Eesmärk: sõnaliikmete õppimine ja nende eristamine: mis on tegusõna, nimisõna, omadussõna, asesõna, arvsõna, määrsõna, sidesõna.
NIMISÕNA TEGUSÕNA OMADUSSÕNA ASESÕNA SIDESÕNA ARVSÕNA
kes? mida tegi? missugune? missuguseid? mitu?
milleks? mida ei tee? millistele? kellega? mitmendik?
millal? millesse? mitmele?
kus?
Õpetaja annab sõnade otsimiseks aega 10 minutit. Siis iga grupp tuleb tahvli ette ja kirjutab oma rühmas otsitud ja leitud sõnad vastavasse kolonni.
Hasardi huvides võiks õpetaja märkida, kui mitu vastava grupi sõna peaks tekstis olema. Võib juhtuda, et lapsed leiavad rohkem, siis õpetaja viib läbi arutelu.
- sobilik gruppi suurus: terve klass
- läbiviimisele kuuluv aeg: 15-20 minutit
- vajalikud vahendid: õpetaja poolt valitud tekst (soovitavalt ilukirjandusest)
- eesmärk: sõnaliikmete õppimine ja paigutamine oma rühma.
NIMISÕNA TEGUSÕNA OMADUSSÕNA ASESÕNA SIDESÕNA ARVSÕNA
kes? mida tegi? missugune? missuguseid? mitu?
milleks? mida ei tee? millistele? kellega? mitmendik?
millal? millesse? mitmele?
kus?
Õpetaja annab sõnade otsimiseks aega 10 minutit. Siis iga grupp tuleb tahvli ette ja kirjutab oma rühmas otsitud ja leitud sõnad vastavasse kolonni.
Hasardi huvides võiks õpetaja märkida, kui mitu vastava grupi sõna peaks tekstis olema. Võib juhtuda, et lapsed leiavad rohkem, siis õpetaja viib läbi arutelu.
vanasõnad
Eesti vanasõnade tundma õppimine. Vanasõnu on tähtis tunda, sest nad on ilmekad ja õpetliku sisuga, kuhu on kogutud esivanemate elutarkus.
Sobilik gruppi suurus: kogu klass
Läbiviimisele kuuluv aeg: 20-25 minutit
Vajalikud vahendid: õpetaja kirjutab valmis paberiribad, kus on ülesmärgitud kas vanasõna algus või selle lõpp
Eesmärk: eesti vanasõnade tundma õppimine
Ülesande kirjeldus: Õpetaja paneb laua peale paberiribad, kus on kirjutatud kas vanasõna algus või selle lõpp. Iga õpilane tuleb laua juurde ja valib endale ühe pabeririba. Õpilased loevad, mis on kirjutatud nende valitud paberiribale ja hakkavad otsima oma vanasõnale kas selle alguse või lõppu. Kui paariline leitud, siis terviklik vanasõna paigutatakse seinale.
Näiteks, kui õpilasel paberil on kirjutatud "Hirmul on……", siis ta püüab üles leida selle vanasõna lõppu, milleks peab olema "....suured silmad" jne.
Sobilik gruppi suurus: kogu klass
Läbiviimisele kuuluv aeg: 20-25 minutit
Vajalikud vahendid: õpetaja kirjutab valmis paberiribad, kus on ülesmärgitud kas vanasõna algus või selle lõpp
Eesmärk: eesti vanasõnade tundma õppimine
Ülesande kirjeldus: Õpetaja paneb laua peale paberiribad, kus on kirjutatud kas vanasõna algus või selle lõpp. Iga õpilane tuleb laua juurde ja valib endale ühe pabeririba. Õpilased loevad, mis on kirjutatud nende valitud paberiribale ja hakkavad otsima oma vanasõnale kas selle alguse või lõppu. Kui paariline leitud, siis terviklik vanasõna paigutatakse seinale.
Näiteks, kui õpilasel paberil on kirjutatud "Hirmul on……", siis ta püüab üles leida selle vanasõna lõppu, milleks peab olema "....suured silmad" jne.