ajalugu
“Pompei”
Grupi suurus: 15-20 õpilast
Tegevusele kuluv aeg: 45 min
Vajalikud materjalid/vahendid: paber, pliiats, liim, käärid
Eesmärk: avardada silmaringi Rooma aja arhitektuurist, emotsioonide ja kujutlusvõime arendamine.
Meetodi läbiviimiseks on õpilastele vaja jagada paber (värviline), pliiatsid, käärid, liim ja välja prinditud Pompei linna üks ehitis (näiteks alles olev Jupiteri tempel). Iga õpilane saab õpetaja käest erineva ehitisega pildi. Õpilane asub antud pilti täiendama vastavalt oma äranägemisele (aega on selleks 10 min.).
Sellele järgneb rühmade moodustamine; ühes rühmas peaks olema 5 õpilast. Iga rühma liige näitab oma arhitektuurilist vaatamisväärsust ning lisatud täiendusi. Ning iga õpilane asetab oma pildi tagurpidi.
Peale seda suunab õpetaja õpilased klassist välja ning vahetab nende asukohad uuesti ära. Õpilased saabuvad tagasi klassi ning leiavad enda eest tagurpidi oleva paberi.
Viimane ja kõige olulisem ülesanne, äraarvamismäng. Iga õpilane püüab arvata, milline pilt talle jäi. Selleks räägivad rühma liikmed omavahel, võttes appi käed ja jalad (20 min).
20. min möödudes lubab õpetaja pildid üles tõsta ning kaasõpilane näeb, mis pildiga tegemist on. Õpilane, kes arvas õigesti, asetab oma paberi tahvlile ning jääb oma kohale istuma. Teised aga jätkavad seni, kuni kõik on ära arvanud.
Meetodi lõpuks on tahvlile kogunenud Pompei linna varemetest pildid ning õpilased saavad aimdust Rooma aja arhitektuurist.
Ehitised: Jupiteri tempel, Gladiaatorite kasarmu, Amfiteater, Foorum, Dooria templi varemed, palestra, Faunuse maja jne. (vt lisatud fail).
Tegevusele kuluv aeg: 45 min
Vajalikud materjalid/vahendid: paber, pliiats, liim, käärid
Eesmärk: avardada silmaringi Rooma aja arhitektuurist, emotsioonide ja kujutlusvõime arendamine.
Meetodi läbiviimiseks on õpilastele vaja jagada paber (värviline), pliiatsid, käärid, liim ja välja prinditud Pompei linna üks ehitis (näiteks alles olev Jupiteri tempel). Iga õpilane saab õpetaja käest erineva ehitisega pildi. Õpilane asub antud pilti täiendama vastavalt oma äranägemisele (aega on selleks 10 min.).
Sellele järgneb rühmade moodustamine; ühes rühmas peaks olema 5 õpilast. Iga rühma liige näitab oma arhitektuurilist vaatamisväärsust ning lisatud täiendusi. Ning iga õpilane asetab oma pildi tagurpidi.
Peale seda suunab õpetaja õpilased klassist välja ning vahetab nende asukohad uuesti ära. Õpilased saabuvad tagasi klassi ning leiavad enda eest tagurpidi oleva paberi.
Viimane ja kõige olulisem ülesanne, äraarvamismäng. Iga õpilane püüab arvata, milline pilt talle jäi. Selleks räägivad rühma liikmed omavahel, võttes appi käed ja jalad (20 min).
20. min möödudes lubab õpetaja pildid üles tõsta ning kaasõpilane näeb, mis pildiga tegemist on. Õpilane, kes arvas õigesti, asetab oma paberi tahvlile ning jääb oma kohale istuma. Teised aga jätkavad seni, kuni kõik on ära arvanud.
Meetodi lõpuks on tahvlile kogunenud Pompei linna varemetest pildid ning õpilased saavad aimdust Rooma aja arhitektuurist.
Ehitised: Jupiteri tempel, Gladiaatorite kasarmu, Amfiteater, Foorum, Dooria templi varemed, palestra, Faunuse maja jne. (vt lisatud fail).
Õpetaja tagasiside: antud ülesanne oli laste jaoks väga intrigeeriv. Nad said juurde teadmisi, laiendasid silmaringi kui ka õppisid teineteist paremini tundma. Nende väljendusoskus muutus paremaks tänu erinevate ehitiste kirjeldamisega. Samuti oli õpetajal mõnevõrra kergem õppetundi korraldada, kuna “Pompei” mäng nõuab terve tunni.
Eesti keel ja kirjandus
„Kiri sõbrale”
Tegevusele kuluv aeg: 45 min.
Vajalikud materjalid: Õigekeelsussõnaraamatud, sildid võõrsõnadega.
Ülesande eesmärk: Õpilane oskab kasutada ÕS-i ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid (https://www.eki.ee/dict/qs/ ja https://www.eki.ee/dict/vsl/).
Ülesande kirjeldus:
Õpilased saavad igaüks viis sedelit võõrsõnadega (oleneb õpilaste vanusest ja tasemest). Sedelid asetatakse lauale kiri üleval pool.
Õpetaja lausub „Lugupeetud ... (kahe õpilase nimi) ... . Teile on telegram/kiri kahest riigist. Nimetatud õpilased liiguvad mööda klassi ja valivad endale vabalt valitud laudadelt kaks sedelit ning asetavad enda laualt võetud sedelid asemele. Nüüd on kord järgneva kahe õpilase käes. Vahepeal käib õpetaja (postiljon) ringi ja napsab osa sedeleid endale või paigutab oma nägemuse järgi laudade vahel ümber. Õpilased otsivad sõnadele tähenduse kasutades kas ÕS-i või siis kokkuleppel ka digivahendeid. Kui sõnad on vastatud võib õpilane tõsta käe ja öelda: „Sooviksin saata kirja!”. Postiljon tuleb seejärel vaatama, kas kirja „adressaat” ehk vastus on õige.
Vajalikud materjalid: Õigekeelsussõnaraamatud, sildid võõrsõnadega.
Ülesande eesmärk: Õpilane oskab kasutada ÕS-i ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid (https://www.eki.ee/dict/qs/ ja https://www.eki.ee/dict/vsl/).
Ülesande kirjeldus:
Õpilased saavad igaüks viis sedelit võõrsõnadega (oleneb õpilaste vanusest ja tasemest). Sedelid asetatakse lauale kiri üleval pool.
Õpetaja lausub „Lugupeetud ... (kahe õpilase nimi) ... . Teile on telegram/kiri kahest riigist. Nimetatud õpilased liiguvad mööda klassi ja valivad endale vabalt valitud laudadelt kaks sedelit ning asetavad enda laualt võetud sedelid asemele. Nüüd on kord järgneva kahe õpilase käes. Vahepeal käib õpetaja (postiljon) ringi ja napsab osa sedeleid endale või paigutab oma nägemuse järgi laudade vahel ümber. Õpilased otsivad sõnadele tähenduse kasutades kas ÕS-i või siis kokkuleppel ka digivahendeid. Kui sõnad on vastatud võib õpilane tõsta käe ja öelda: „Sooviksin saata kirja!”. Postiljon tuleb seejärel vaatama, kas kirja „adressaat” ehk vastus on õige.
PILETIMÜÜJA
5. klass kirjandus
Teema: Klassiväline lugemine
Õpitulemus:
Vahendid: piletid, kus on raamatuga seotud mõisted ja küsimused
Mängujuhis:
Vali välja klassis 4 piletimüüjat. Õpilased tulevad toolidega klassi ette. Jaga teised õpilased iga piletimüüja juurde rivvi (nagu seisaksid kassa järjekorras). Iga õpilane läheb piletimüüja juurde sooviga pilet osta (nt “Tere! Sooviksin piletit.) Müüja vastab: “Saab ikka, kuid selleks pead vastama… nüüd on pileti peal raamatu mõiste või seik, millest õpilane peab jutustama. Näiteks, kui sellel novembris on loetavaks raamatuks A. Travers „Mary Poppins”, siis piletite peal on õpetaja poolt pandud sinna erinevad mõisted ja laused, millega õpilane peab oskama tööd teha. Näiteks "Mis tänaval elas perekond Banks?". Ostjad ja müüjad vahetuvad iga mõne aja tagant.
Kui vastus on õige, siis ostja saab selle pileti (https://cutt.ly/fhU6RwR) endale ning tunni lõpus saavad nad vaadata, kes millised piletid said. Õpetaja juhib mängukäiku.
PS! Mängu saab ka paaris teha nii, et jaotatakse piletid paaridele ning kordamööda saavad olla ostja ja müüja.
Teema: Klassiväline lugemine
Õpitulemus:
- Loeb läbi vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
- Loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
- Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest;
Vahendid: piletid, kus on raamatuga seotud mõisted ja küsimused
Mängujuhis:
Vali välja klassis 4 piletimüüjat. Õpilased tulevad toolidega klassi ette. Jaga teised õpilased iga piletimüüja juurde rivvi (nagu seisaksid kassa järjekorras). Iga õpilane läheb piletimüüja juurde sooviga pilet osta (nt “Tere! Sooviksin piletit.) Müüja vastab: “Saab ikka, kuid selleks pead vastama… nüüd on pileti peal raamatu mõiste või seik, millest õpilane peab jutustama. Näiteks, kui sellel novembris on loetavaks raamatuks A. Travers „Mary Poppins”, siis piletite peal on õpetaja poolt pandud sinna erinevad mõisted ja laused, millega õpilane peab oskama tööd teha. Näiteks "Mis tänaval elas perekond Banks?". Ostjad ja müüjad vahetuvad iga mõne aja tagant.
Kui vastus on õige, siis ostja saab selle pileti (https://cutt.ly/fhU6RwR) endale ning tunni lõpus saavad nad vaadata, kes millised piletid said. Õpetaja juhib mängukäiku.
PS! Mängu saab ka paaris teha nii, et jaotatakse piletid paaridele ning kordamööda saavad olla ostja ja müüja.
Karlsson katuselt lendab jälle
- Sobilik grupi suurus: 10-20 õpilast
- läbiviimisele kuluv aeg: 30-40min
- vajalikud materjalid-vahendid: kirjutusvahendid, paber
- eesmärk: saada ülevaade raamatust
- Meetodi läbiviimiseks on igale õppijale tarvis laiali jagada paber.
- Seejärel anda ülesande juhised, milles paluda kirjutada raamatuga seonduvalt 5 lauset.
- Kui laused on valminud on järg nende tutvustamise käes. Igaüks loeb oma laused ette tantsides/ eteldes oma pinginaabrile ning kirjeldades, miks ta kirjutas just sellise lause.
- Liikuma peab kogu klassi ulatuses ning samme peab olema täpselt sama palju, kui on lausetes sõnu.
- Peale tutvustamist asetatakse paberid tahvlile, seinale või põrandale ühiseks vaatamiseks. Peale lausete lugemist teeb õpetaja kokkuvõtte.
Oma lugemise jälgimine ning lugemisoskuse hindamine
Grupi suurus: kogu klass
Tegevusele kuluv aeg: 50 min
Eesmärk: Lubades õpilastel asuda seisukohale, mis ei pruugi olla kooskõlas nende esialgse vaatenurgaga; julgustades neid vaatama teemat erinevate nurkade alt - tunnile või ülesandele lähenema dünaamiliselt ja originaalselt; saades nende poolset tagasisidet.
Tegevusele kuluv aeg: 50 min
Eesmärk: Lubades õpilastel asuda seisukohale, mis ei pruugi olla kooskõlas nende esialgse vaatenurgaga; julgustades neid vaatama teemat erinevate nurkade alt - tunnile või ülesandele lähenema dünaamiliselt ja originaalselt; saades nende poolset tagasisidet.
- Õpilased tuleb jagada rühmadesse (2 rühma).
- Iga rühm arutab läbi, mis on nende jaoks lugedes raske ja üritab leida lahendusi. Selleks annab õpetaja lastele märksõnu: kõige keerulisem punkt; millised leheküljed olid raskesti mõistetavad jne..
- Õpetaja kirjutab tahvlile ühe kohustusliku kirjanduse (näiteks Astrid Lindgren „Meisterdektektiiv Blomkvist“).
- Seejärel suundub üks rühm tahvli ette ja teine rühm nendest paari meetri kaugusele. Rühm alustab antud teose kommenteerimist. Lugemise jälgimine ja oskuste hindamine käib debati vormis; üks rühma liige alustab oma väitega ja üritab oma väidet põhjendada (miks talle antud teos raske tundus…). Teine rühm vastab samaga.
- Õpetaja üritab laste vastuseid kirja panna ning nendest järeldusi teha.
Sõnavara; Keele muutumine: sõnade laenamine, liitmine, tuletamine
Õpitulemused: Oskab eristada võõr- ja laensõnu ning teab võõrsõnade tunnuseid
Õpilaste jagamine: rühmas 3-4 õpilast, õpetaja on mängujuht.
Vajalikud vahendid: valge paber, printer, lisapaber, võõrsõna ja laensõna silt.
Ettevalmistus: õpetaja kirjutab 24 erinevar võõr-ja laensõna sedelitele. Lisaks on valmistatud ette lisapaberid. Seintele on vaja lisada vasakule poole VÕÕRSÕNA ja paremale poole LAENSÕNA.
Tegevuse käik:
Iga rühm saab endale 4 võõr- ja/või laensõna. Rühm peab ühiselt teadma ja mõtlema, mis on selle sõna tähendus. Sõnade tähendused kirjutatakse lisa paberile. Nüüd lepitakse rühma siseselt kokku, kes kannab klassile õige definitsiooni ette, teised kannavad vale definitsiooni ette.
See kes arvab ära õige definitsiooni, peab otsustama, kas tegu on võõrsõna või laensõnaga. Õpilane peab paigutama selle klassis õigele seinale. Sedasi teeb iga rühm enda sõnadega. Samal ajal tiksub aeg. Keegi ei saa pikalt mõtlema jääda.
Lõpuks peavad olema kõik 24 sõna õigesti paigutatud ning ühiselt korratakse üle õiged definitsioonid ning miks on sõna võõr- või laensõna.
Võõrsõnade näited: ball, finis, seff, televiisor, raadio, film, ohvitser, bensiin.
Laensõnade näited: aabits, haamer, rubla, puravik, püha, banaan.
Nimetav, omastav osastav
Õpitulemus:
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin, paber
Ettevalmistus: lamineeri käänded ja sõnad
Tegevuskäik:
Õpetaja jagab õpilastele kolmes käändes olevaid sõnu. Seintele on paigutatud NIMETAV, OMASTAV ja OSASTAV lamineeritud sõnad. Iga õpilane peab meenutama, millises käändes tema sõna on ning paigutama selle klassis õigele kohale. Kui kõigil on sõnad paigutatud, siis algab rühmatöö. Õpilased hakkavad omavahel arutlema, miks nende sõna on selles käändes ning mis on need tunnused, miks nad nii otsustasid. Selle arutelu kannavad nad klassi ees kõigile ette.
Kääne
Küsimus
nimetav
kes? mis? missugune? missugused? mitu? mitmes?
omastav
kelle? mille? missuguse? missuguste? mitme? mitmenda?
osastav
keda? mida? missugust? missuguseid? mitut? mitmendat?
- teab eesti keele käändeid ja nende küsimusi;
- oskab lauses sõnu õiges käändevormis kasutada;
- oskab käändevorme moodustada ainsuses ja mitmuses;
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin, paber
Ettevalmistus: lamineeri käänded ja sõnad
Tegevuskäik:
Õpetaja jagab õpilastele kolmes käändes olevaid sõnu. Seintele on paigutatud NIMETAV, OMASTAV ja OSASTAV lamineeritud sõnad. Iga õpilane peab meenutama, millises käändes tema sõna on ning paigutama selle klassis õigele kohale. Kui kõigil on sõnad paigutatud, siis algab rühmatöö. Õpilased hakkavad omavahel arutlema, miks nende sõna on selles käändes ning mis on need tunnused, miks nad nii otsustasid. Selle arutelu kannavad nad klassi ees kõigile ette.
Kääne
Küsimus
nimetav
kes? mis? missugune? missugused? mitu? mitmes?
omastav
kelle? mille? missuguse? missuguste? mitme? mitmenda?
osastav
keda? mida? missugust? missuguseid? mitut? mitmendat?
lausete liigid
Õpitulemus:
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin
Ettevalmistus: lausete lamineerimine
Iga õpilane saab endale ühe lihtlause, koondlause, rindlause ning põimlause. Ta peab endale klassist leidma ühe paarilise, kuid tingimus on, et see ei ole tema sõber. Ta peab hakkama kirjeldama oma paarilisele neid lauseid nii, et teine saaks aru, mis liiki lausega tegu on. Ta ei tohi lauset ette lugeda, kuid ta peab seda kirjeldama. Eesmärgiks on lause liigist aru saada kirjelduse ja oluliste tunnuste abil.
- teab lausete liike;
- teab, mis on liht-, koond-, rind- ja põimlause;
- oskab nimetada lause liigid;
Vajalikud vahendid: lamineerimismasin
Ettevalmistus: lausete lamineerimine
Iga õpilane saab endale ühe lihtlause, koondlause, rindlause ning põimlause. Ta peab endale klassist leidma ühe paarilise, kuid tingimus on, et see ei ole tema sõber. Ta peab hakkama kirjeldama oma paarilisele neid lauseid nii, et teine saaks aru, mis liiki lausega tegu on. Ta ei tohi lauset ette lugeda, kuid ta peab seda kirjeldama. Eesmärgiks on lause liigist aru saada kirjelduse ja oluliste tunnuste abil.
Raamatu vastamine
Õpitulemus:
Loeb läbi vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
Loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest;
Tunni sissejuhatuses kasutatav liikumine.
Vajalikud vahendid: valge paber
Ettevalmistus: valgele paberile tuleb kirjutada kõik raamatuga seotu, mis õpetaja peab vajalikuks.
Tegevuskäik:
Õpetaja kirjutab igale paberile raamatust ühe tegelase/seikluse/juhumise jne. Paber volditakse lennukiks ning need pannakse klassi keskele. Klass tuleb jagada pooleks ning tõmmatakse vahele “rindejoon”, selleks et saaks eristada kahte tiimi. Lennukid pannakse kõik rindejoonele ning reegliks peab ütlema, et lõhkuda lennukeid ei tohi.
Kui õpetaja ütleb “ründele”, siis mõlemad tiimid peavad hakkama lennutama lennukeid vastase poole. Eesmärk saada enda plats tühjemaks, kui vastase oma.
Õpetaja märguande peale “stop” tuleb koheselt lennuk maha panna ning minna enda kohale.
Iga õpilane peab vastama kõigile neile ülesannetele, mis nende grupi poolele lennukiga maandus.
Loeb läbi vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
Loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest;
Tunni sissejuhatuses kasutatav liikumine.
Vajalikud vahendid: valge paber
Ettevalmistus: valgele paberile tuleb kirjutada kõik raamatuga seotu, mis õpetaja peab vajalikuks.
Tegevuskäik:
Õpetaja kirjutab igale paberile raamatust ühe tegelase/seikluse/juhumise jne. Paber volditakse lennukiks ning need pannakse klassi keskele. Klass tuleb jagada pooleks ning tõmmatakse vahele “rindejoon”, selleks et saaks eristada kahte tiimi. Lennukid pannakse kõik rindejoonele ning reegliks peab ütlema, et lõhkuda lennukeid ei tohi.
Kui õpetaja ütleb “ründele”, siis mõlemad tiimid peavad hakkama lennutama lennukeid vastase poole. Eesmärk saada enda plats tühjemaks, kui vastase oma.
Õpetaja märguande peale “stop” tuleb koheselt lennuk maha panna ning minna enda kohale.
Iga õpilane peab vastama kõigile neile ülesannetele, mis nende grupi poolele lennukiga maandus.
HÄÄLIKUÕPETUS JA ÕIGEKIRI - HELILISED JA HELITUD HÄÄLIKUD
Eesmärk: kinnistada helilisi ja helituid häälikuid, eristada ning leida sõnas helilisi ja helituid häälikuid. Tugevdada seljalihaseid “Puulõhkuja” harjutusega.
Vahendid: tähekaardid, sõnakaardid, valge paber, 2 korvi või karpi tähe- ja sõnakaartidele.
Ettevalmistus: tähekaartide valmistamine, sõnakaartide valmistamine
Tegevuskäik:
I osa
Lapsed istuvad ning õpetaja saadab ringi käima kaks karpi (ühes on tähekaardid, teises on sõnakaardid). Iga laps valib endale ühe tähekaardi ning ühe sõnakaardi ja asetab need enda ette lauale. Iga laps saab ka ühe valge paberi märkmete tegemiseks.
Lapsed loevad kokku, mitu helilist ja helitut häälikut nende ees laual oleval sõnakaardil on (vajadusel saavad märkmete tegemiseks kasutada valget paberit)
Vahendid: tähekaardid, sõnakaardid, valge paber, 2 korvi või karpi tähe- ja sõnakaartidele.
Ettevalmistus: tähekaartide valmistamine, sõnakaartide valmistamine
Tegevuskäik:
I osa
Lapsed istuvad ning õpetaja saadab ringi käima kaks karpi (ühes on tähekaardid, teises on sõnakaardid). Iga laps valib endale ühe tähekaardi ning ühe sõnakaardi ja asetab need enda ette lauale. Iga laps saab ka ühe valge paberi märkmete tegemiseks.
- Õpetaja valib, kas ta palub püsti tõusta kõigil, kellel on heliline häälik enda ees laual või helitu.
- Kõik, kes püsti tõusid, võtavad laualt oma tähe ning tõstavad selle kõrgele õhtu, et õpetaja ja teised õpilased näeksid, kontrollides samal ajal n.-ö vastuse õigsust.
- Tähekaardid asetatakse lauale tagasi.
- Kõik, kes hetkel püsti seisavad, liiguvad vastavalt õpetaja etteantud korraldusele kas ühe vaba koha võrra edasi või tagasi (või kaks või kolm, vastavalt õpetaja korraldusele).
- Vastavalt õpetaja juhtimisele liiguvad lapsed (kas helitud või helilised häälikud) edasi või tagasi, ühe või mitme pingivahe võrra vabadele kohtadele.
- Et põnevust lisada, palub õpetaja vahepeal tõusta kõigil lastel ning liikuda vastavalt juhendamisele kas ühe, kahe jne pingi võrra edasi.
Lapsed loevad kokku, mitu helilist ja helitut häälikut nende ees laual oleval sõnakaardil on (vajadusel saavad märkmete tegemiseks kasutada valget paberit)
- Õpetaja palub püsti tõusta kõigil, kellel on helilisi häälikuid sõnas rohkem.
- Kõik, kes püsti tõusid, ütlevad ükshaaval sõnakaardil oleva sõna ning mitu helilist ja helitut häälikut seal on.
- Püsti seisvad õpilased teevad PUULÕHKUJA harjutust. Korduste arv võrdub heliliste häälikute arvuga.
- Järgneb sama tegevus õpilastega, kelle sõnas on rohkem helituid häälikuid.
KI VÕI -GI
Eesmärk: kinnistada -ki ja -gi õigekirja läbi liikumise ja koostöö.
Vahendid: sõnakaardid.
Ettevalmistus: sõnakaartide koostamine, laste jaotamine paari kaupa kolonni (järjekorda), piirkondade määramine klassis: kuhu suunduvad grammatiliselt õige sõna saanud õpilased, kuhu valed.
Tegevuskäik:
Õpetajal on enda laual kaks korvi. Ühes on sõnad ja teises on vastav arv -ki ja -gi kaarte.
tamm - gi; lõhn - gi; tiib - ki; värss - ki; kell - gi; suhkur - gi; paras - ki; supp - ki; maitsev - gi; lõng - ki; kool - gi; direktor -gi; šokolaad -ki; turg - ki; tahvel - gi; värv - gi; kukk -ki; kamm - gi; vanker - gi; päevik -ki.
Märkused: kui lapsi ei ole paarisarv, saab õpetaja olla paariliseks.
Vahendid: sõnakaardid.
Ettevalmistus: sõnakaartide koostamine, laste jaotamine paari kaupa kolonni (järjekorda), piirkondade määramine klassis: kuhu suunduvad grammatiliselt õige sõna saanud õpilased, kuhu valed.
Tegevuskäik:
Õpetajal on enda laual kaks korvi. Ühes on sõnad ja teises on vastav arv -ki ja -gi kaarte.
- Lapsed tulevad paarikaupa õpetaja laua juurde. Üks võtab sõna (nii et ta ei vaata, mis sõna ta võtab) ning teine võtab silmad kinni loosiga kas -ki või -gi. Kui kokku sai õige sõna ja sõna lõpp, liiguvad lapsed koos oma sõnakaartidega õpetaja määratud kohta (kuhu kogunevad õiged sõnad). Kui mitte, siis liiguvad nad koos oma sõnakaartidega kohta, kus on n.ö valed sõnad. Lapsed ise analüüsivad ja hindavad, kas õigekiri on korrektne või mitte.
- Peale viimast paari otsivad grupp, kuhu on koondunud lapsed, kelle sõnapaar ei osutunud õigeks, leida endi hulgast uue paarilise, kellega tema sõna ja sõna lõpp sobiksid.
- Paari kaupa tõstavad lapsed oma sõna üles ning ütlevad valju häälega teistele välja. Seejärel panevad sõnakaardid õpetaja lauale ning liiguvad oma kohale istuma. Tegevus jätkub, kuni kõik lapsed on oma kohale istuma tagasi jõudnud.
tamm - gi; lõhn - gi; tiib - ki; värss - ki; kell - gi; suhkur - gi; paras - ki; supp - ki; maitsev - gi; lõng - ki; kool - gi; direktor -gi; šokolaad -ki; turg - ki; tahvel - gi; värv - gi; kukk -ki; kamm - gi; vanker - gi; päevik -ki.
Märkused: kui lapsi ei ole paarisarv, saab õpetaja olla paariliseks.
TEGUSÕNA AJAD (OLEVIK, LIHT-, TÄIS- JA ENNEMINEVIK)
Eesmärk: õpetada tegusõnade ajavorme.
Vahendid: A4 paber.
Ettevalmistus: lapsed saavad 4 paberilehte (või 3, kui enneminevik välja jäetakse).
Tegevuskäik: õpilased kirjutavad ühele lehele OLEVIK, teisele LIHTMINEVIK, kolmandale TÄISMINEVIK ja neljandale ENNEMINEVIK.
Kõik seisavad oma pingi kõrval püsti, paberilehed käes. Õpetaja märguande peale keeravad kõik selja tema poole. Õpetaja loeb ette lause, õpilased otsustavad iseseisvalt, mis ajavormiga tegemist on ning keeravad siis näoga õpetaja poole tagasi.
Õpetaja märguande peale tõstavad õpilased oma vastuse kõrgele üles.
Kui õpetaja on koos lastega tuvastanud õige vastuse, pööravad kõik taas selja ning õpetaja loeb järgmise lause.
KÄÄNDSÕNADE LIIGID (NIMISÕNA, OMADUSSÕNA, ARVSÕNA, ASESÕNA)
Eesmärk: õpilased oskavad vahet teha nimisõnal, omadussõnal, arvsõnal ning asesõnal ja kinnistavad õigekirja
Vahendid: Tekst või sõnad, mida ette lugeda
Ettevalmistus: lapsed liiguvad kahte kolonni
Tegevuskäik: Õpetaja ütleb ühe sõna (või sõnapaari: omadussõna ja nimisõna), esimesed lapsed kolonnis ütlevad mis käändsõna liigiga (liikidega) tegemist on ning kui sõna või sõnapaar kirjutatakse kokku, liiguvad lapsed kahekesi kolonni keskelt viimasteks, kui sõna kirjutatakse lahku, liiguvad nad väljastpoolt kolonni lõppu. Kõik liiguvad pisut ettepoole. Alustab järgmine paar.
Näidistekst:
Bussi astus suur-mees, kes pidi kogu tee kummargil sõitma. Tammsaare oli tõeline suur-mees. Tema romaani “Tõde ja õigus” tuleb pidada eesti kirjanduse suur-teoseks. Kogu klassi ühistööna valmis suur-teos, mis kattis kogu koridori seina. Metsas maasikal käies nägime midagi pruuni põõsa all vilksatamas, isa ütles, et see oli valge-jänes. Maal oli vanaonul ka üks valge-jänes, õigemini küülik, kellele meeldisid võililled. Mänguväljakul vaidles üks väike-mees oma isaga. Mu onu ei olnud sugugi väike-mees, mina ulatusin talle vaevu rinnuni. Köök oli kuum kui põrgu eeskoda. Linnu nokast hakkas pudenema küpsise puru, mis sadas akna lauale. Ta jättis küpsised sinnapaika, kahmas kärbse piitsa ja ronis köögi lauale. Marianne piitsa hoop lajatas kardina puule, aga kaval lind libistas end kardinat mööda alla. Sealt vupsas ta ahju plaadile.
Metoodilised märkused: Kasutada võib üksikuid sõnu/sõnapaare või sõnu teksti kontekstis. Vanemate lastega või siis nendega, kes on üksikute sõnadega juba mängu teinud, on teksti kasutamine parem. Kui teha teksti ette lugemisega, siis peab õpetaja leppima lastega kokku, kuidas ta märku annab, millist sõnapaari ta soovib, et lapsed analüüsiksid. Näiteks teeb sõna ajal väikese küki või hüppe, et ise ka liikuda saaks :)
Vahendid: Tekst või sõnad, mida ette lugeda
Ettevalmistus: lapsed liiguvad kahte kolonni
Tegevuskäik: Õpetaja ütleb ühe sõna (või sõnapaari: omadussõna ja nimisõna), esimesed lapsed kolonnis ütlevad mis käändsõna liigiga (liikidega) tegemist on ning kui sõna või sõnapaar kirjutatakse kokku, liiguvad lapsed kahekesi kolonni keskelt viimasteks, kui sõna kirjutatakse lahku, liiguvad nad väljastpoolt kolonni lõppu. Kõik liiguvad pisut ettepoole. Alustab järgmine paar.
Näidistekst:
Bussi astus suur-mees, kes pidi kogu tee kummargil sõitma. Tammsaare oli tõeline suur-mees. Tema romaani “Tõde ja õigus” tuleb pidada eesti kirjanduse suur-teoseks. Kogu klassi ühistööna valmis suur-teos, mis kattis kogu koridori seina. Metsas maasikal käies nägime midagi pruuni põõsa all vilksatamas, isa ütles, et see oli valge-jänes. Maal oli vanaonul ka üks valge-jänes, õigemini küülik, kellele meeldisid võililled. Mänguväljakul vaidles üks väike-mees oma isaga. Mu onu ei olnud sugugi väike-mees, mina ulatusin talle vaevu rinnuni. Köök oli kuum kui põrgu eeskoda. Linnu nokast hakkas pudenema küpsise puru, mis sadas akna lauale. Ta jättis küpsised sinnapaika, kahmas kärbse piitsa ja ronis köögi lauale. Marianne piitsa hoop lajatas kardina puule, aga kaval lind libistas end kardinat mööda alla. Sealt vupsas ta ahju plaadile.
Metoodilised märkused: Kasutada võib üksikuid sõnu/sõnapaare või sõnu teksti kontekstis. Vanemate lastega või siis nendega, kes on üksikute sõnadega juba mängu teinud, on teksti kasutamine parem. Kui teha teksti ette lugemisega, siis peab õpetaja leppima lastega kokku, kuidas ta märku annab, millist sõnapaari ta soovib, et lapsed analüüsiksid. Näiteks teeb sõna ajal väikese küki või hüppe, et ise ka liikuda saaks :)
LAUSETÜÜBID: VÄITLAUSE, KÜSILAUSE, KÄSKLAUSE, HÜÜDLAUSE, SOOVLAUSE
Eesmärk: eristada erinevaid lausetüüpe
Vahendid: paberil kirjutatud lausetüübid, tahvlinäts vm kinnitusvahend
Ettevalmistus: lausetüüpide paigutamine seinale erinevale kõrgusele ning kaugusele.
Tegevuskäik: Lapsed on kolonnis ning õpetaja kutsub lapsi seina/tahvli juurde stardijoonele ükshaaval.
Õpetaja loeb igale lapsele ette kolm lauset ning õpilane peab seinal vastavat lausetüüpi käega puudutama. Peale oma korda liigub õpilane kolonni lõppu
Metoodilised märkused: lauseliigid panna üksteisest võimalikult kaugele ning erinevatele kõrgustele, et liikumist ja sirutamist oleks rohkem (võib ka nii, et peab lausa hüppama, et puudutada!) Laused võivad korduda. Näiteks on ette valmistatud 10-15 lauset ning õpetaja ütleb neid erinevas järjekorras erinevatele lastele.
Vahendid: paberil kirjutatud lausetüübid, tahvlinäts vm kinnitusvahend
Ettevalmistus: lausetüüpide paigutamine seinale erinevale kõrgusele ning kaugusele.
Tegevuskäik: Lapsed on kolonnis ning õpetaja kutsub lapsi seina/tahvli juurde stardijoonele ükshaaval.
Õpetaja loeb igale lapsele ette kolm lauset ning õpilane peab seinal vastavat lausetüüpi käega puudutama. Peale oma korda liigub õpilane kolonni lõppu
Metoodilised märkused: lauseliigid panna üksteisest võimalikult kaugele ning erinevatele kõrgustele, et liikumist ja sirutamist oleks rohkem (võib ka nii, et peab lausa hüppama, et puudutada!) Laused võivad korduda. Näiteks on ette valmistatud 10-15 lauset ning õpetaja ütleb neid erinevas järjekorras erinevatele lastele.
TEKSTI TÕLGENDAMINE, ANALÜÜS JA MÕISTMINE: FAKT VÕI ARvamus
Tegevuse kirjeldus: maha on tehtud rada (võib ka keksukast) sõnadest “fakt” ja “arvamus”. Õpetaja loeb lauseid ning vastavalt sellele, kas tegemist on fakti või arvamusega, valib õpilane kasti, kuhu astub/hüppab. Võib kokku leppida ka, et raja peab läbima paremal jalal või vasakul jalal.
Ettevalmistus: keksukasti joonistamine või maalriteibiga mahamärkimine ning tähistamine vastavalt kas “fakt” või “arvamus”.
Ettevalmistus: keksukasti joonistamine või maalriteibiga mahamärkimine ning tähistamine vastavalt kas “fakt” või “arvamus”.
sõnaliikmed
Eesmärk: sõnaliikmete õppimine ja nende eristamine: mis on tegusõna, nimisõna, omadussõna, asesõna, arvsõna, määrsõna, sidesõna.
NIMISÕNA TEGUSÕNA OMADUSSÕNA ASESÕNA SIDESÕNA ARVSÕNA
kes? mida tegi? missugune? missuguseid? mitu?
milleks? mida ei tee? millistele? kellega? mitmendik?
millal? millesse? mitmele?
kus?
Õpetaja annab sõnade otsimiseks aega 10 minutit. Siis iga grupp tuleb tahvli ette ja kirjutab oma rühmas otsitud ja leitud sõnad vastavasse kolonni.
Hasardi huvides võiks õpetaja märkida, kui mitu vastava grupi sõna peaks tekstis olema. Võib juhtuda, et lapsed leiavad rohkem, siis õpetaja viib läbi arutelu.
- sobilik gruppi suurus: terve klass
- läbiviimisele kuuluv aeg: 15-20 minutit
- vajalikud vahendid: õpetaja poolt valitud tekst (soovitavalt ilukirjandusest)
- eesmärk: sõnaliikmete õppimine ja paigutamine oma rühma.
NIMISÕNA TEGUSÕNA OMADUSSÕNA ASESÕNA SIDESÕNA ARVSÕNA
kes? mida tegi? missugune? missuguseid? mitu?
milleks? mida ei tee? millistele? kellega? mitmendik?
millal? millesse? mitmele?
kus?
Õpetaja annab sõnade otsimiseks aega 10 minutit. Siis iga grupp tuleb tahvli ette ja kirjutab oma rühmas otsitud ja leitud sõnad vastavasse kolonni.
Hasardi huvides võiks õpetaja märkida, kui mitu vastava grupi sõna peaks tekstis olema. Võib juhtuda, et lapsed leiavad rohkem, siis õpetaja viib läbi arutelu.
Vanasõnad
Eesti vanasõnade tundma õppimine. Vanasõnu on tähtis tunda, sest nad on ilmekad ja õpetliku sisuga, kuhu on kogutud esivanemate elutarkus.
Sobilik gruppi suurus: kogu klass
Läbiviimisele kuuluv aeg: 20-25 minutit
Vajalikud vahendid: õpetaja kirjutab valmis paberiribad, kus on ülesmärgitud kas vanasõna algus või selle lõpp
Eesmärk: eesti vanasõnade tundma õppimine
Ülesande kirjeldus: Õpetaja paneb laua peale paberiribad, kus on kirjutatud kas vanasõna algus või selle lõpp. Iga õpilane tuleb laua juurde ja valib endale ühe pabeririba. Õpilased loevad, mis on kirjutatud nende valitud paberiribale ja hakkavad otsima oma vanasõnale kas selle alguse või lõppu. Kui paariline leitud, siis terviklik vanasõna paigutatakse seinale.
Näiteks, kui õpilasel paberil on kirjutatud "Hirmul on……", siis ta püüab üles leida selle vanasõna lõppu, milleks peab olema "....suured silmad" jne.
Sobilik gruppi suurus: kogu klass
Läbiviimisele kuuluv aeg: 20-25 minutit
Vajalikud vahendid: õpetaja kirjutab valmis paberiribad, kus on ülesmärgitud kas vanasõna algus või selle lõpp
Eesmärk: eesti vanasõnade tundma õppimine
Ülesande kirjeldus: Õpetaja paneb laua peale paberiribad, kus on kirjutatud kas vanasõna algus või selle lõpp. Iga õpilane tuleb laua juurde ja valib endale ühe pabeririba. Õpilased loevad, mis on kirjutatud nende valitud paberiribale ja hakkavad otsima oma vanasõnale kas selle alguse või lõppu. Kui paariline leitud, siis terviklik vanasõna paigutatakse seinale.
Näiteks, kui õpilasel paberil on kirjutatud "Hirmul on……", siis ta püüab üles leida selle vanasõna lõppu, milleks peab olema "....suured silmad" jne.
Jutu kirjutamine
Grupi suurus: terve klass
Tegevusele kuluv aeg: 45 minutit
Vajalikud materjalid: Paber; kirjutusvahend
Ülesande eesmärk: Arendada õpilase loovat mõtlemist ning kiiret reageerimist muutuvale olukorrale ehk kohanemisvõimet; arendada õpilase kirjalikku väljendusoskust.
Ülesande kirjeldus: Tegevus koosneb kahest osast, milleks on lausete moodustamine ja ettekanne, eesmärgiks on luua loogiline ja korrektselt ülesse ehitatud jutt. Ülesandele kuluv aeg sõltub klassi suurusest, lausete moodustamise aeg ühe õpilase kohta on kindlaks määratud, vältimaks liigset ajakulu ja tunni seisakuid. Kohtade vahetusest annab märku õpetaja.
Tegevuse liikuva osa raames kirjutavad õpilased lausete haaval juttu. Õpilased alustavad antud tegevust oma kohtadelt. Iga õpilane kirjutab paberile ühe lause, kusjuures lause kirjutamiseks on aega üks minut. Seejärel peale minuti möödumist peavad õpilased istekohta ühe koha võrra paremale vahetama ning jätkama kaasõpilase juttu uue lausega. Ülesande alguseks võib õpetaja märkida tahvlile märksõnu, millest oleks õpilastel hea juhinduda jutu kirjutamisel.
Õpilane peab uue laua taga mõtlema loogilise jätku juba loodud jutule. Selleks et õpilastel oleks piisavalt aega eelnev jutt uue vahetuse ajal läbi lugeda, annab õpetaja iga vahetuse ajal pool minutit rohkem aega teksti läbi lugemiseks. Vahetuste ajaline jaotus võiks kujuneda järgnevalt: 1. vahetus - 1 min; 2. vahetus - 1,5 min; 3.vahetus - 2 min jne.
Ülesanne loetakse lõppenuks kui õpilased on tagasi jõudnud oma algsetele kohtadele, seejärel kantakse vaba valiku alusel loodud jutud ette.
Tegevuse käigus koostatud lugusid saab õpetaja kasutada tunni õppematerjalina ning õpilastega koos arutleda teksti ülesehituse ja loogilisuse üle. Õpilastel on kindlasti huvitav lugeda ette ja kuulata tegevuse käigus loodud lugusid.
Metoodilised märkused: iga järgmise lause kirjutamiseks lisandub 30 sek, selleks et õpilane jõuaks läbi lugeda ka eelneva teksti. Näiteks 5. lause kirjutamisel antakse aega 2 min ja 6. lause kirjutamiseks 2.30.
Tegevusele kuluv aeg: 45 minutit
Vajalikud materjalid: Paber; kirjutusvahend
Ülesande eesmärk: Arendada õpilase loovat mõtlemist ning kiiret reageerimist muutuvale olukorrale ehk kohanemisvõimet; arendada õpilase kirjalikku väljendusoskust.
Ülesande kirjeldus: Tegevus koosneb kahest osast, milleks on lausete moodustamine ja ettekanne, eesmärgiks on luua loogiline ja korrektselt ülesse ehitatud jutt. Ülesandele kuluv aeg sõltub klassi suurusest, lausete moodustamise aeg ühe õpilase kohta on kindlaks määratud, vältimaks liigset ajakulu ja tunni seisakuid. Kohtade vahetusest annab märku õpetaja.
Tegevuse liikuva osa raames kirjutavad õpilased lausete haaval juttu. Õpilased alustavad antud tegevust oma kohtadelt. Iga õpilane kirjutab paberile ühe lause, kusjuures lause kirjutamiseks on aega üks minut. Seejärel peale minuti möödumist peavad õpilased istekohta ühe koha võrra paremale vahetama ning jätkama kaasõpilase juttu uue lausega. Ülesande alguseks võib õpetaja märkida tahvlile märksõnu, millest oleks õpilastel hea juhinduda jutu kirjutamisel.
Õpilane peab uue laua taga mõtlema loogilise jätku juba loodud jutule. Selleks et õpilastel oleks piisavalt aega eelnev jutt uue vahetuse ajal läbi lugeda, annab õpetaja iga vahetuse ajal pool minutit rohkem aega teksti läbi lugemiseks. Vahetuste ajaline jaotus võiks kujuneda järgnevalt: 1. vahetus - 1 min; 2. vahetus - 1,5 min; 3.vahetus - 2 min jne.
Ülesanne loetakse lõppenuks kui õpilased on tagasi jõudnud oma algsetele kohtadele, seejärel kantakse vaba valiku alusel loodud jutud ette.
Tegevuse käigus koostatud lugusid saab õpetaja kasutada tunni õppematerjalina ning õpilastega koos arutleda teksti ülesehituse ja loogilisuse üle. Õpilastel on kindlasti huvitav lugeda ette ja kuulata tegevuse käigus loodud lugusid.
Metoodilised märkused: iga järgmise lause kirjutamiseks lisandub 30 sek, selleks et õpilane jõuaks läbi lugeda ka eelneva teksti. Näiteks 5. lause kirjutamisel antakse aega 2 min ja 6. lause kirjutamiseks 2.30.
liikuv ümberjutustamine
SOBILIK GRUPI SUURUS: 18+
LÄBIVIIMISELE KULUV AEG: üks ainetund
VAJALIKUD MATERJALID-VAHENDID: pall või pehme ese
EESMÄRK: õpilaste omavaheline varem loetud teose selgitamine/ümberjutustamine. SAMM-SAMMULT: õpilased istuvad 4-5 liikmelistes rühmades ümber laua.
Iga rühm asub teost ümberjutustama. Õpilane, kes jutustab, liigub “jutustaja toolile”. Igal õpilasel on 2-3 min aega ja siis toimub vahetus. Kui kõik rühmad on valmis, siis valitakse üks julge, kes asub klassi ees jutustama.
II variant: toolidel liikumise asemel jutustaja seisab püsti ja hüpitab samal ajal pallikest või mõnda pehmet eset käes.
LÄBIVIIMISELE KULUV AEG: üks ainetund
VAJALIKUD MATERJALID-VAHENDID: pall või pehme ese
EESMÄRK: õpilaste omavaheline varem loetud teose selgitamine/ümberjutustamine. SAMM-SAMMULT: õpilased istuvad 4-5 liikmelistes rühmades ümber laua.
Iga rühm asub teost ümberjutustama. Õpilane, kes jutustab, liigub “jutustaja toolile”. Igal õpilasel on 2-3 min aega ja siis toimub vahetus. Kui kõik rühmad on valmis, siis valitakse üks julge, kes asub klassi ees jutustama.
II variant: toolidel liikumise asemel jutustaja seisab püsti ja hüpitab samal ajal pallikest või mõnda pehmet eset käes.
keeleõpe
Ajurünnak
Rühmasuurus: kogu klass
- Eesmärk: õpetamisvõimalused on õppimisredelil lõpmatud (kasutada võib igas tunnis). See on lihtne meetod, mis kasutab sõnade visualiseerimist redelina, et aidata õpilastel teost/võõrkeelt mõista. Aitab õpetajal koostööd teha õpilastega, kellel antud teema vastu huvi puudub.
- Õpetaja annab igale õpilasele paberkandjal välja prinditud joonise (https://cutt.ly/uhU5vfL)
- Õpilastel on aega 15 min, et antud paber ära täita omadussõnadega (väsinud, rõõmus, kurb..).
- Seejärel kogunevad kõik õpilased klassiruumi tagumise seina juurde ja asuvad moodustama „elavat“ redelit. Iga õpilane valib ise, kus ta seista soovib.
- Kui redel on moodustatud, siis iga õpilane ütleb ühe lause/mõttetera, mis tal kirjas on ja põhjendab oma valikut.
- Õpetaja seisab “redeli” ehk õpilaste juures ja kontrollib, kas laused või sõnad on grammatiliselt õigesti kirjutatud.
- Iga järgnev õpilane peab kordama eelmise lauset, kuni ring/redel täis saab ja seejärel vahetatakse kohad ja kõik algab otsast peale.
mees-, nais- või kesksoost
Vene keel 6 klass – õppida selgeks ja osata eristada kas venekeelne nimisõna on mees-, nais- või kesksoost.
NB! mees-, nais- ja kesksoost sõnade näited ei ole tahvli peal kirjutatud. Seal on kirjas ainult soode sõnade lõpud.
Vene keeles on hulk sõnu, mille lõpus on -Ь. Need sõnad võivad olla kas mees- või naissoost. Kuude nimetused, elukutsed ja ametinimetused on reeglina meessoost sõnad. -ОСТЬ lõpulised on tavaliselt naissoost (vt "Pehmendusmärgi ...")
- sobilik gruppi suurus: 15 inimest
- läbiviimisele kuuluv aeg: 20-25 minutit
- vajalikud vahendid: venekeelsete sõnadega paberiribad, mida jagab õpetaja
- eesmärk: õppida vahet tegema venekeelsete nimisõnade sool
NB! mees-, nais- ja kesksoost sõnade näited ei ole tahvli peal kirjutatud. Seal on kirjas ainult soode sõnade lõpud.
Vene keeles on hulk sõnu, mille lõpus on -Ь. Need sõnad võivad olla kas mees- või naissoost. Kuude nimetused, elukutsed ja ametinimetused on reeglina meessoost sõnad. -ОСТЬ lõpulised on tavaliselt naissoost (vt "Pehmendusmärgi ...")
ARVUDE ÕPPIMINE
Aine: vene keel
Õpilased seisavad püsti oma tooli juures ja õpetaja ütleb õpilastele näiteks:
Tahvlile on kirjutatud:
- Sobilik grupi suurus: kogu klass
- Tegevusele kuluv aeg: 10-15 minutit
- Vajalikud vahendid: numbrikaardid, õpetaja viib läbi lühimängu arvude peale
- Eesmärk: vene keeles arvude õppimine
Õpilased seisavad püsti oma tooli juures ja õpetaja ütleb õpilastele näiteks:
- пять плюс три равно ...
- восемь плюс шесть равно …
- пятнадцать плюс семь равно …
- двадцать один минус четыре равно ...
- шестнадцать минус восемь равно … jne.
Tahvlile on kirjutatud:
- плюс +
- минус -
- равно =
- если число меньше 10, приседаем - kükitame, kui arv on 10 või väiksem
- если число больше 10, то две руки вверх - seisame sirgelt ja tõstame kaks kätt ülesse, kui arv on 10-st suurem.
Русский алфавит
- Grupi suurus: kogu klass (6. klass)
- Tegevusele kuluv aeg: 10-15 minutit
- Vajalikud vahendid: õpetaja viib läbi lühimängu
- Eesmärk: venekeelse tähestiku õppimine ja harjutamine.
Õpetaja on klassi ees ja kõik õpilased istuvad oma kohtadel.
Õpetaja ütleb venekeelse tähe, näiteks “Б”. Kirjutab selle tahvli peale ning kõik õpilased võtavad pliiatsi kätte ning proovivad selle tähe joonistada õhus. Järgmiseks õpetaja kirjutab tahvli peale tähe “A” ning õpilased samuti proovivad seda õhus joonistada. Siis täht “И” jne.
NB! Nii on võimalik harjutada venekeelsete trükitähtede kui ka kirjatähtedega (прописные буквы).
Antud ülesandega saab õpetada ka inglise keele tähestikku lastele.
Mina ja teised
Teema: iseloom, välimus, enesetunne ja tervis, suhted sõpradega ning lähikondsetega, ühised tegevused, viisakas käitumine”
*Näide: Paarilisteks sattusid Peeter ja Paul. Peeter osutab pruunile värvile ja Pauli juustele. Paul sõnastab „Brown hair”. Vahetatakse rollid.
*Lisades tahvlile/seinale pilte erinevatest emotsioonidest saab ka neid kirjeldada ja lausesse põimida. N: „Paul is feeling blue/happy/sad today”.
- Sobilik grupi suurus: 10-20 õpilast
- läbiviimisele kuluv aeg: 30-40min
- vajalikud materjalid-vahendid: Värvilised paberid.
- eesmärk: Õpilane kinnistab omandatud sõnu. (võõrkeel)
*Näide: Paarilisteks sattusid Peeter ja Paul. Peeter osutab pruunile värvile ja Pauli juustele. Paul sõnastab „Brown hair”. Vahetatakse rollid.
*Lisades tahvlile/seinale pilte erinevatest emotsioonidest saab ka neid kirjeldada ja lausesse põimida. N: „Paul is feeling blue/happy/sad today”.
tehnoloogiaõpetus ja kodundus
liinitöö
Grupi suurus: 2 – 3 õpilast grupis; ühes töögrupis vähemalt 3 gruppi
Tegevusele kuluv aeg: 90 minutit
Vajalikud materjalid: RÕK tingimustele vastav tehnoloogiaõpetuse klass, käsitööriistad,
elektrilised tööriistad
Ülesande eesmärk: Arendada õpilase suulist ja kirjalikku väljendusoskust, tehnoloogilist kirjakeelt, käelist tegevust ja teksti mõistmist ning joonestamist – lõiming eesti keele, ühiskonnaõpetuse ja matemaatikaga.
Ülesande kirjeldus:
Õpilased valmistavad algusest lõpuni lihtsa eseme. Eseme valmistamiseks jagatakse õpilased
töögruppidesse. Iga töögrupp jaguneb omakorda kolmeks grupiks, kus ühes grupis on
maksimaalselt 3 õpilast.
Töökäik koosneb kolmest etapist:
1. Iga grupp mõtleb välja eseme mida teine grupp võiks valmistada ning koostab seejärel selle
kirjelduse
2. Kui kõik grupid on eseme kirjeldused valmis saanud siis liiguvad nad ühe laua edasi (grupp 1-
>grupp2, grupp2->grupp3 ja grupp3->grupp1). selles etapis peavad nad koostama teise grupi
poolt kirja pandud kirjelduse põhjal töö eskiisi.
3. Peale eskiiside koostamist liiguvad grupid taas 1 laua võrra edasi. Selles etapis peavad grupid
olemasoleva kirjelduse ja eskiisi põhjal valmis tegema reaalse töö
4. Peale tööde valmimist annab iga grupp tagasisidet valminud tööle ning ütleb kas valminud töö
vastab sellele mida nad kirjeldasid.
Õpetaja ülesandeks on õpilastele rõhutada, et tegevuse käigus valmistatavad tööd oleksid võimalikult lihtsad, sealhulgas võiks olla tööde materjal ja maksimaalne suurus tegevuse juhi ehk õpetaja poolt kindlaks määratud. Eelnevast lähtuvalt võiks etappide ajaline jaotus kujuneda järgnevalt:
Eseme kavandamine - 15
Eseme mõõtmestamine (eskiisid) - 15 min
Eseme valmistamine - 45 min
Tagasiside - 10 min
Protsesside kulgu jälgib õpetaja ning vajadusel abistab ja juhendab õpilasi, juhul kui tekib
tööseisakuid. Antud ülesanne toetab ka õpilase ennastjuhtivust, kuna õpilaste initsiatiivist ja
valikutest sõltub lõplik tulemus.
mis tööd ma teen?
Grupi suurus: 8 – 16 õpilast
Tegevusele kuluv aeg: 20 – 25 min
Vajalikud materjalid: RÕK tingimustele vastav tehnoloogiaõpetuse klass, käsitööriistad, elektrilised tööriistad
Ülesande eesmärk: Tööriistade, masinate ja töövahendite nimetuste ja töövõtete kordamine ja õppimine
Ülesande kirjeldus:
Õpilased valivad endi seast mängu juhi, kes kirjeldab ja imiteerib teatud tööprotsessi tegevust, kusjuures mängu juht vahetub peale eelmise tegevuse ära arvamist ning uus juht valitakse nende seast, kes said eelmises arvamises punkti. Õpilased peavad ära arvama mis tegevust mängu juht imiteerib ning vastava masina juurde minema või viitama vastavatele tööriistadele. Punkti saab õpilane, kes nimetab tööriista või masina õige nime ning viitab õigele tööriistale või masinale
klassis. Õpilastel on õigus mängujuhti parandada, juhul kui mängujuht eksib tööprotsessi kirjeldamisega.
Tegevusele kuluv aeg: 20 – 25 min
Vajalikud materjalid: RÕK tingimustele vastav tehnoloogiaõpetuse klass, käsitööriistad, elektrilised tööriistad
Ülesande eesmärk: Tööriistade, masinate ja töövahendite nimetuste ja töövõtete kordamine ja õppimine
Ülesande kirjeldus:
Õpilased valivad endi seast mängu juhi, kes kirjeldab ja imiteerib teatud tööprotsessi tegevust, kusjuures mängu juht vahetub peale eelmise tegevuse ära arvamist ning uus juht valitakse nende seast, kes said eelmises arvamises punkti. Õpilased peavad ära arvama mis tegevust mängu juht imiteerib ning vastava masina juurde minema või viitama vastavatele tööriistadele. Punkti saab õpilane, kes nimetab tööriista või masina õige nime ning viitab õigele tööriistale või masinale
klassis. Õpilastel on õigus mängujuhti parandada, juhul kui mängujuht eksib tööprotsessi kirjeldamisega.
toidupüramiid
Grupi suurus: u. 20 õpilast (jagunevad paaridesse)
Tegevusele kuluv aeg: ca 45 min
Vajalikud materjalid: Paberid toiduainete piltide või nimetustega, liivakott (pehme ese millega visata)
Ülesande eesmärk: Laps tunneb toidupüramiidi. Kinnistab varem õpitud teadmisi.
Ülesande kirjeldus: Lapsed on jaotatud paaridesse. Maha on laotatud rada toiduainete nimetustega (või piltidega), kiri all pool. Õpilased viskavad (pimesi) liivakotti ja vaatavad mis toiduaine nende meeskond sai (kotile kõige lähemal olev pilt läheb arvesse). Õpilased esitlevad teistele oma teadmisi antud toiduaine kohta ja paigutavad selle seinale/tahvlile/maha kohta kuhu see toidupüramiidis kuuluda võiks. Nüüd on järgmise paari kord. Kokku saame terve toidupüramiidi ja kinnistatud teadmised.
Märkused: Võiks olla eelnevalt prinditud või joonistatud pildid erinevate toiduainetega. Lisaks seinale/maha/tahvlile paigutatud püramiidi kujutis ja olenevalt laste teadmistest ka püramiidi tootegrupid.
Tegevusele kuluv aeg: ca 45 min
Vajalikud materjalid: Paberid toiduainete piltide või nimetustega, liivakott (pehme ese millega visata)
Ülesande eesmärk: Laps tunneb toidupüramiidi. Kinnistab varem õpitud teadmisi.
Ülesande kirjeldus: Lapsed on jaotatud paaridesse. Maha on laotatud rada toiduainete nimetustega (või piltidega), kiri all pool. Õpilased viskavad (pimesi) liivakotti ja vaatavad mis toiduaine nende meeskond sai (kotile kõige lähemal olev pilt läheb arvesse). Õpilased esitlevad teistele oma teadmisi antud toiduaine kohta ja paigutavad selle seinale/tahvlile/maha kohta kuhu see toidupüramiidis kuuluda võiks. Nüüd on järgmise paari kord. Kokku saame terve toidupüramiidi ja kinnistatud teadmised.
Märkused: Võiks olla eelnevalt prinditud või joonistatud pildid erinevate toiduainetega. Lisaks seinale/maha/tahvlile paigutatud püramiidi kujutis ja olenevalt laste teadmistest ka püramiidi tootegrupid.
HIIR TAHAB KÜLMKAPPI - TOIT, TOIDUAINE, TOITAINE
Tegevusele kuluv aeg: ca 20 min.
Vajalikud materjalid:
Ülesande kirjeldus: Tegevuse juht jagab õpilastele värvilised kaardid või palub õpilastel otsida kindlat värvi pliiatsid. Antud kaardid või pliiatsid on indikaatoriteks. Seejärel kaardistatakse indikaatorid näiteks järgnevalt:
Alguses on kõik osalised ehk hiired külmkapi ukse taga (näiteks ühel pool lauda). Õpetaja hakkab küsima kumba gruppi järgnev kuulub, kas toiduaine, toitaine, mikrotoitaine või makrotoitaine ja palub õpilastel tõsta üles vastavat värvi kaardi või pliiatsi (indikaatori). Näiteks küsib õpetaja, et kuhu gruppi kuuluvad süsivesikud. Seepeale peavad õpilased üles tõstma vastavat värvi kaardi või pliiatsi.
Õige vastuse korral saavad hiired minna teisele poole lauda, ehk siis külmkappi. Vale vastuse korral peavad hiired ootama edasi külmkapi ukse taga. NB! Tegevus toimub vaikuses kuna hiired on vaiksed loomad! Hiired kes külmikus häält teevad jäävad kassile vahele ja peavad külmkapist tagasi ukse taha tulema.
Märkused:
Vajalikud materjalid:
- Laud kahe grupi eraldamiseks.
- Nimekiri erinevatest toidu ja toitainetest.
- Igal õpilasel erinevat värvi indikaatorid (värviline paber või pliiats)
Ülesande kirjeldus: Tegevuse juht jagab õpilastele värvilised kaardid või palub õpilastel otsida kindlat värvi pliiatsid. Antud kaardid või pliiatsid on indikaatoriteks. Seejärel kaardistatakse indikaatorid näiteks järgnevalt:
- Punane pliiats - toitained
- Roheline pliiats - toiduained
- Sinine pliiats - makrotoitained
- Must pliiats - mikrotoitained
Alguses on kõik osalised ehk hiired külmkapi ukse taga (näiteks ühel pool lauda). Õpetaja hakkab küsima kumba gruppi järgnev kuulub, kas toiduaine, toitaine, mikrotoitaine või makrotoitaine ja palub õpilastel tõsta üles vastavat värvi kaardi või pliiatsi (indikaatori). Näiteks küsib õpetaja, et kuhu gruppi kuuluvad süsivesikud. Seepeale peavad õpilased üles tõstma vastavat värvi kaardi või pliiatsi.
Õige vastuse korral saavad hiired minna teisele poole lauda, ehk siis külmkappi. Vale vastuse korral peavad hiired ootama edasi külmkapi ukse taga. NB! Tegevus toimub vaikuses kuna hiired on vaiksed loomad! Hiired kes külmikus häält teevad jäävad kassile vahele ja peavad külmkapist tagasi ukse taha tulema.
Märkused:
- Toitained jagunevad: Valgud, rasvad,süsivesikud,vitamiinid, mineraalid,vesi.
- Toiduained jagunevad: Loomsed-töödeldud ja töötlemata ja taimsed- töödeldud ja töötlemata
- Makrotoitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vesi
- mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained
kunst
ettearvamatud joonistused
Grupi suurus: terve klass
Tegevusele kuluv aeg: 45 minutit
Vajalikud materjalid: Paber; joonistustarbed (värvilised pliiatsid).
Ülesande eesmärk: Arendada õpilase loovat mõtlemist ning kiiret reageerimist muutuvale
olukorrale ehk kohanemisvõimet.
Ülesande kirjeldus:
Õpilased joonistavad pilti. Kõigepealt õpilased istuvad oma kohtadel, iga õpilase ees on A3 –
paber. Iga õpilane mõtleb mida ta soovib paberile joonistada (koer, maja, kuusk, lennuk, auto,
tulnukas jne.). Seejärel joonistab ta paberile antud joonistuse ühe väikse osa, milleks on joone või
lihtsama kujundi (ovaal-eesmärk pea, ruut-eesmärk maja, kaar, sirge jne). Selleks, et kõik jõuaksid
igat joonistust täiendada ja ei tekiks üle mõtlemist on joonistamiseks aega 1 minut. Minuti
möödudes annab sellest teada õpetaja, kes palub õpilastel kirjutada teisele poole paberit asja mida
õpilastel sel hetkel oli plaanis joonistada ning seejärel tuleb liikuda ühe koha võrra paremale.
Õpilased peavad nüüd vaatama mis on nende ees olevale paberile joonistatud ning mõtlema, mis
see võiks olla (nt kui paberil on ring siis võib mõelda, et see on auto ratas, pea, lille keskmine osa
jne) ning joonistama vastavalt sellele järgmise osa (nt kui õpilane mõtleb, et see auto ratas siis
joonistab ta teise ratta ka või kui mõtleb, et lille keskmine osa siis joonistab ühe õie jne). Minuti
möödudes palub õpetaja taas paberi ümber pöörata ja kirjutada paberi taha mida ta mõtles
joonistada ning seejärel liikuda taas paremale. Nii tehakse kuni õpilane jõuab tagasi enda kohale.
Seejärel vaadatakse valminud tulemust ning tagant loetakse kuidas üks idee on muutunud.
II variatsioon: igaüks proovib järgmisel joonistusel kinni pidada oma algsest ideest joonistada näiteks koer.
Tegevusele kuluv aeg: 45 minutit
Vajalikud materjalid: Paber; joonistustarbed (värvilised pliiatsid).
Ülesande eesmärk: Arendada õpilase loovat mõtlemist ning kiiret reageerimist muutuvale
olukorrale ehk kohanemisvõimet.
Ülesande kirjeldus:
Õpilased joonistavad pilti. Kõigepealt õpilased istuvad oma kohtadel, iga õpilase ees on A3 –
paber. Iga õpilane mõtleb mida ta soovib paberile joonistada (koer, maja, kuusk, lennuk, auto,
tulnukas jne.). Seejärel joonistab ta paberile antud joonistuse ühe väikse osa, milleks on joone või
lihtsama kujundi (ovaal-eesmärk pea, ruut-eesmärk maja, kaar, sirge jne). Selleks, et kõik jõuaksid
igat joonistust täiendada ja ei tekiks üle mõtlemist on joonistamiseks aega 1 minut. Minuti
möödudes annab sellest teada õpetaja, kes palub õpilastel kirjutada teisele poole paberit asja mida
õpilastel sel hetkel oli plaanis joonistada ning seejärel tuleb liikuda ühe koha võrra paremale.
Õpilased peavad nüüd vaatama mis on nende ees olevale paberile joonistatud ning mõtlema, mis
see võiks olla (nt kui paberil on ring siis võib mõelda, et see on auto ratas, pea, lille keskmine osa
jne) ning joonistama vastavalt sellele järgmise osa (nt kui õpilane mõtleb, et see auto ratas siis
joonistab ta teise ratta ka või kui mõtleb, et lille keskmine osa siis joonistab ühe õie jne). Minuti
möödudes palub õpetaja taas paberi ümber pöörata ja kirjutada paberi taha mida ta mõtles
joonistada ning seejärel liikuda taas paremale. Nii tehakse kuni õpilane jõuab tagasi enda kohale.
Seejärel vaadatakse valminud tulemust ning tagant loetakse kuidas üks idee on muutunud.
II variatsioon: igaüks proovib järgmisel joonistusel kinni pidada oma algsest ideest joonistada näiteks koer.