Ajalugu ja ühiskonnaõpetus

Ajastute tähtsamad märksõnad

AINEKAVAGA SEOTUS: mõistab eri ajastute kultuuripanust ning iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid ja kultuurinähtusi (Riikliku õppekava õpitulemus).
EESMÄRK: Ajaloo tähtsamate sündmuste/isikute/kultuurinähtuste meelde tuletamine ja õigesse ajastusse paigutamine.
SIHTGRUPP: 9. klass
TEGEVUSE KIRJELDUS: Moodustatakse 7 gruppi õpilastest, õpetaja kleebib seinale suured plakatid, kus on kirjutatud järgmised ajastu nimed ja daatumid:

Keskaeg 476-1492
Varauusaeg 1492-1600
Uusaeg - maailm 1600-1815
Uusaeg - maailm 1815-1918
Lähiajalugu - maailm kahe maailmasõja vahel 1918-1939
Lähiajalugu - teine maailmasõda 1939-1945
Lähiajalugu - maailm pärast teist maailmasõda 1945-2000

Iga grupp läheb ühe plakati juurde ning kirjutab 2 minuti jooksul sellele märksõnu, mis iseloomustavad selle ajastu tähtsamaid sündmusi, isikuid ja kultuurinähtusi. (Näiteks varauusaeg 1492-1600 - Kolumbus, Ameerika uurimine, Martin Luther, maadeavastused, tehnoloogia areng, Liivi sõda, luteri usk jne) Siis liiguvad grupid edasi järgmise plakati/ajastu juurde ning lisavad sinna uued mõtted, mida varasemalt pole kirjutatud. Iga grupp käib läbi kõik 7 plakatit/ajastut. Kõige viimase plakati juures, loevad grupid ette kõik, mis on sellele kirjutatud. Õpetaja ja ka klassikaaslased saavad parandada, kui mingi märksõna on valesse ajastusse märgitud. Viimaste vahetuste ajal võib õpetaja lubada kasutada abivahendeid.
VAHENDID: 7 plakatit/suur paberit, 7 markerit
EELDATAV AEG: 35 min
METOODILISED SOOVITUSED: Tegevus on soovituslik viia läbi kooliaasta lõpus, sest selleks ajaks peaksid olema kõik antud teemad läbitud. Võimalus õpilastele lihtsustada antud ülesannet on, et õpetaja kirjutab segamini tahvlile märksõnad ajastute kohta. Õpilased oma grupiga kirjutavad õiged märksõnad vastavale ajastu ja aasta plakatile. Õpilased saavad ka lisaks kirjutada märksõnu, mida tahvlil pole, kuid mis olid sellel ajastul tähtsad. Näited märksõnadest:

Keskaeg 476-1492 - Karl Suur, Justiniauns, Frangi riik, Bütsants, linnade teke, Liivi Ordu, viikingite retked, vasall, senjöör, Mõõgavendade Ordu;
Varauusaeg 1492-1600 - Kolumbus, Martin Luther, maadeavastused, tehnoloogia areng, Liivi sõda, luteri usk, Leonardo da Vinci, reformatsioon, protestandid, renessanss;
Uusaeg - maailm 1600-1815 - Napoleon, Louis XIV, Peeter I, Põhjasõda, valgustusfilosoofia, barokk, klassitsism, Prantsuse revolutsioon, Viini kongress, Balti erikord, absolutismi kujunemine;
Uusaeg - maailm 1815-1918 - Eesti iseseisvumine, esimene maailmasõda, industriaalühiskonna kujunemine, linnastumine, rahvuslik ärkamine, venestamine, Antant, Kolmikliit, talurahvaseadused, monopol;
Lähiajalugu - maailm kahe maailmasõja vahel 1918-1939 - Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, Tartu rahu, maareform, Stalin, Mussolini, Hitler, Roosevelt;
Lähiajalugu - teine maailmasõda 1939-1945 - MRP, ÜRO asutamine, juuniküüditamine, baaside ajastu, Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamine, holokaust, Nõukogude ja Saksa okupatsioon, lääneriikide järeleandmised Saksamaale, Idarinne, Läänerinne;
Lähiajalugu - maailm pärast teist maailmasõda 1945-2000 - külm sõda, kommunistliku süsteemi lagunemine, Gorbatšov, Jeltsin, laulev revolutsioon, Balti kett, Eesti Vabariigi taasiseseisvumine, teaduse ja tehnika areng, massikultuur, metsavennad.

Karjäärivõimaluste avatud raamatukogu

AINEKAVAGA SEOTUS: Karjäärivalikud
EESMÄRK: Saada teada erinevate ametite kohta, avalik esinemine
SIHTGRUPP: 7.-9 klass, kui käsitletakse karjäärivalikuid
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja on eelmisel tunnil kätte jaotanud/ lasknud valida ametid. Iga õpilane on antud tunniks ette valmistanud kokkuvõtte ühe teema kohta (spetsiifika, võimalused, statistika, keskmine palk, vajalik haridus, kus saab omandada jne). Tunnis jagatakse õpilased võrdsetesse gruppidesse (4-5 õpilast). Esimese grupi kõik liikmed asuvad raamatukogu rolli
ja leiavad endale võimalikult eraldatud koha klassiruumis. Õpilane ütleb, mis "amet"
ta on ning ülejäänud õpilased saavad valida, millist neist ametitest ta soovib
kuulata ja rohkem teada saada. Õpilased kogunevad oma valitud ameti ehk inimese
juurde. Õpilane saab rääkida 5 minutit enda ameti kohta, kuulajad teevad märkmeid ja esitavad jutustajale täpsustavaid küsimusi. 5 minuti pärast liiguvad kuulajad uue "ameti" juurde. Iga esineja saab rääkida oma ametist kaks korda. Peale seda saavad "ametiteks" ehk esinejateks järgmine grupp. Nii korratakse tegevust, kuni kõik on saanud enda valitud ametit tutvustada.
Vältimaks võimalust, et mõne ameti kohta huvi puudub, saab õpetaja varajasemalt lasta lastel ametite pikas nimekirjas märkida, milliste ametite vastu neil pigem oleks huvi.
VAHENDID: ametinimetused arvestusega, et ka viimastel õpilastel on võimalus teha valik.
EELDATAV AEG: 2x45 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetajal on tehtud ametite nimekiri ja iga õpilane valib endale sealt meelepärase. Mõnel on raskusi olla tähelepanu keskpunktis, seetõttu võib õpetaja anda võimaluse ka paarilisega koos ameti kohta ülevaadet teha. Hindamisel võimalik arvestada kompleksselt nii esitlust, kui ülestähendusi.