Leia vastus arvutamata!
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Arvutamine. Paaris- ja paaritud arvud.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Paaris- ja paaritute arvude liitmise ja korrutamise reeglite kordamine. Õpetaja nimetab tehteid ja eesmärk ei olegi arvutada, vaid tähele panna paaris- ja paarituid arve tehtes ja sellest sõltuvalt vastust. Harjutust alustada seistes: kui vastus on paarisarv, tõstavad käed sirgelt üles ja teevad plaksu, kui paaritu arv, teevad poolküki.
VAHENDID: 3-4 kohalised arvud
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
Reeglid paaris- ja paaritute arvude liitmisel:
paaritu arv - väljaaste vasaku jalaga; vaade üle vasaku õla
Tehted võib kirjutada ka tahvlile, paberile või näidata slaididena ekraanilt.
Toetust leiab: Paarisarv ja paaritu arv - 5. klass 1. poolaasta I Taskutark
TEGEVUSE KIRJELDUS: Paaris- ja paaritute arvude liitmise ja korrutamise reeglite kordamine. Õpetaja nimetab tehteid ja eesmärk ei olegi arvutada, vaid tähele panna paaris- ja paarituid arve tehtes ja sellest sõltuvalt vastust. Harjutust alustada seistes: kui vastus on paarisarv, tõstavad käed sirgelt üles ja teevad plaksu, kui paaritu arv, teevad poolküki.
VAHENDID: 3-4 kohalised arvud
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
Reeglid paaris- ja paaritute arvude liitmisel:
- kahe paarisarvu summa on paarisarv (348+286)
- kahe paaritu arvu summa on paarisarv (2971+4813)
- paarisarvu ja paaritu arvu summa on paaritu arv (2798+19267)
- kahe paarisarvu korrutis on paarisarv (12x124)
- kahe paaritu arvu korrutis on paaritu arv (549x2965)
- paaris- ja paaritu arvu korrutis on paarisarv (4988x2902)
paaritu arv - väljaaste vasaku jalaga; vaade üle vasaku õla
Tehted võib kirjutada ka tahvlile, paberile või näidata slaididena ekraanilt.
Toetust leiab: Paarisarv ja paaritu arv - 5. klass 1. poolaasta I Taskutark
Kiirus, aeg, teepikkus
EESMÄRK: Andmed ja algebra. Kiirus.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased valivad või õpetaja jagab igale õpilasele (loosiga) lipiku, millel kirjas suurus ja selle arvuline väärtus. Õpilaste ülesanne on ruumis ringi käia kuni õpetaja ütleb stopp ja iga õpilane leiab kõige lähema paarilise, kellega leida vastavalt valemile (s=v*t; v= s/t; t=s/v) kolmas suurus valemist (nt kokku satuvad s ja t, peavad nemad leidma v). Tegevus kordub.
VAHENDID: Vastavalt grupi suurusele ettevalmistatud kolme eri värvi lipikud suurustega v, t ja s, mille igal lipikul on mingi arvuline väärtus. Suurused jagatakse kolme erineva värvi paberi peale, mis kergendab partnerite leidmist. Ühesuguste suuruste kokkusaamise vältimiseks toonitada lastele, et tuleb valida enda värvist erinevat värvi.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Toetust leiab Taskutark KIIRUS, AEG, TEEPIKKUS - 2. poolaasta | TaskuTark
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased valivad või õpetaja jagab igale õpilasele (loosiga) lipiku, millel kirjas suurus ja selle arvuline väärtus. Õpilaste ülesanne on ruumis ringi käia kuni õpetaja ütleb stopp ja iga õpilane leiab kõige lähema paarilise, kellega leida vastavalt valemile (s=v*t; v= s/t; t=s/v) kolmas suurus valemist (nt kokku satuvad s ja t, peavad nemad leidma v). Tegevus kordub.
VAHENDID: Vastavalt grupi suurusele ettevalmistatud kolme eri värvi lipikud suurustega v, t ja s, mille igal lipikul on mingi arvuline väärtus. Suurused jagatakse kolme erineva värvi paberi peale, mis kergendab partnerite leidmist. Ühesuguste suuruste kokkusaamise vältimiseks toonitada lastele, et tuleb valida enda värvist erinevat värvi.
EELDATAV AEG: 5-7 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Toetust leiab Taskutark KIIRUS, AEG, TEEPIKKUS - 2. poolaasta | TaskuTark
järguühikud
EESMÄRK: Arvutamine. Järguühikud.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja näitab ekraanil või kirjutab tahvlile õpilastele arvu (nt. 56789). Õpetaja nimetab suvalises järjekorras sellest arvust järkusid (näiteks kümnelised) ja õpilaste ülesanne on vastavalt järkude väärtustele teha nii:
kümnetuhandelised- nii palju kordi lüüa plaksu klassikaaslasega
tuhandelised- nii palju kordi jalaga trampida
sajalised- nii palju kordi vastu lauda koputada
kümnelised- nii palju kordi plaksutada
ühelised- nii palju kordi nipsu lüüa
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja võib ekraanile või tahvlile ette anda igale järgule ka vastava tegevuse. Link selleks SIIN
Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 3. matemaatika
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja näitab ekraanil või kirjutab tahvlile õpilastele arvu (nt. 56789). Õpetaja nimetab suvalises järjekorras sellest arvust järkusid (näiteks kümnelised) ja õpilaste ülesanne on vastavalt järkude väärtustele teha nii:
kümnetuhandelised- nii palju kordi lüüa plaksu klassikaaslasega
tuhandelised- nii palju kordi jalaga trampida
sajalised- nii palju kordi vastu lauda koputada
kümnelised- nii palju kordi plaksutada
ühelised- nii palju kordi nipsu lüüa
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja võib ekraanile või tahvlile ette anda igale järgule ka vastava tegevuse. Link selleks SIIN
Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 3. matemaatika
lugejad ja nimetajad
EESMÄRK: Arvutamine. Harilik ja kümnendmurd ning nende teisendamine..
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jaotatakse väärtused 1 kuni 7-ni. Õpilased jalutavad klassis ja õpetaja märguande peale peavad moodustama paare. Leides paarilise, peavad nad otsustama, kumb on nimetaja ja kumb lugeja, leidma töölehelt sobiva ringi, ära värvima õige arvu sektoreid ja kirjutama selle juurde moodustunud murru.
VAHENDID: Töölehed sektoritega ringidega jms. Töölehe LINK
EELDATAV AEG: 7-10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edasiarenduse võimalus: hariliku murru moodustanud paarid otsivad teisi paare ja võrdlevad omavahel, kumma väärtus on suurem. Toetavat materjali leiab Taskutargast MURRUD. MURRU LUGEJA JA NIMETAJA - 2. poolaasta | TaskuTark
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilastele jaotatakse väärtused 1 kuni 7-ni. Õpilased jalutavad klassis ja õpetaja märguande peale peavad moodustama paare. Leides paarilise, peavad nad otsustama, kumb on nimetaja ja kumb lugeja, leidma töölehelt sobiva ringi, ära värvima õige arvu sektoreid ja kirjutama selle juurde moodustunud murru.
VAHENDID: Töölehed sektoritega ringidega jms. Töölehe LINK
EELDATAV AEG: 7-10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Edasiarenduse võimalus: hariliku murru moodustanud paarid otsivad teisi paare ja võrdlevad omavahel, kumma väärtus on suurem. Toetavat materjali leiab Taskutargast MURRUD. MURRU LUGEJA JA NIMETAJA - 2. poolaasta | TaskuTark
arvuta ja otsusta
EESMÄRK: Õpilane tunneb paaris- ja paarituid arve ning oskab kiiresti nimetada neid vastavalt tehetele.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Igal võistkonnal on tahvlist võimalikult kaugele asetatud kaks hularõngast (näiteks sinine ja punane). Õpetaja annab igale võistkonnale samade ülesannetega lehed (korrutamine - jagamine - liitmine - lahutamine vms), millest iga võistkonna liige lahendab ühe tahvlile. Kui lahend on õige, siis õpetaja näitab rohelist silti või annab märku muul moel ja vastavalt lahendile - kas tulemus tuli paaris või paaritu, tuleb võistlejal teha vastav valik, kas liikuda punase (paarisarv) või sinise (paaritu arv) rõnga sisse.
Kui vastus on vale, siis õpetaja näitab punast silti ja annab uue võimaluse. Võistkonna liikmed võivad aidata vajadusel hädast välja.
VAHENDID: Hularõngad 4tk (näiteks 2 punast ja 2 sinist), tehete kaardid, tahvel, kriidid või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 15-20 min
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja saab otsustada, kas iga järgmise ülesande korral antakse uus start või lahendab võistkond ülesanded kiiruse peale järjest. Järjest tegemisel on soovitav, et järgmine lahendaja ootab oma järge rõngaste juures, teised oma kohal järge oodates ja samas oma võistkonnakaaslase lahendit jälgides. Oluline on teha klassiruumis võimalikult palju ruumi. Ideaalis sobib läbi tegemiseks suuremas klassiruumis.
Ülesandeid võib läbi viia ka suuliselt. Rõngaste asemel saab kasutada värvilise kriidiga maha joonistatud ringe või muid ringi moodustamiseks sobivaid vahendeid.
NB! Rõngaste kasutamisel tuleb juhtida laste tähelepanu asjaolule, et need libisevad ning rõnga äärele ei tohiks seetõttu kindlasti astuda.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Igal võistkonnal on tahvlist võimalikult kaugele asetatud kaks hularõngast (näiteks sinine ja punane). Õpetaja annab igale võistkonnale samade ülesannetega lehed (korrutamine - jagamine - liitmine - lahutamine vms), millest iga võistkonna liige lahendab ühe tahvlile. Kui lahend on õige, siis õpetaja näitab rohelist silti või annab märku muul moel ja vastavalt lahendile - kas tulemus tuli paaris või paaritu, tuleb võistlejal teha vastav valik, kas liikuda punase (paarisarv) või sinise (paaritu arv) rõnga sisse.
Kui vastus on vale, siis õpetaja näitab punast silti ja annab uue võimaluse. Võistkonna liikmed võivad aidata vajadusel hädast välja.
VAHENDID: Hularõngad 4tk (näiteks 2 punast ja 2 sinist), tehete kaardid, tahvel, kriidid või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 15-20 min
METOODILISED SOOVITUSED: Õpetaja saab otsustada, kas iga järgmise ülesande korral antakse uus start või lahendab võistkond ülesanded kiiruse peale järjest. Järjest tegemisel on soovitav, et järgmine lahendaja ootab oma järge rõngaste juures, teised oma kohal järge oodates ja samas oma võistkonnakaaslase lahendit jälgides. Oluline on teha klassiruumis võimalikult palju ruumi. Ideaalis sobib läbi tegemiseks suuremas klassiruumis.
Ülesandeid võib läbi viia ka suuliselt. Rõngaste asemel saab kasutada värvilise kriidiga maha joonistatud ringe või muid ringi moodustamiseks sobivaid vahendeid.
NB! Rõngaste kasutamisel tuleb juhtida laste tähelepanu asjaolule, et need libisevad ning rõnga äärele ei tohiks seetõttu kindlasti astuda.
jaguvustunnused
EESMÄRK: Õpilane sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid (2-, 3-, 4-, 5-, 9- ja 10-ga).
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja palub kahel õpilasel klassi ette tulla. Õpetaja laual on anumas numbrid/ numbriklotsid. Õpetaja annab õpilastele vähemalt kolmekohalise numbri ja eesmärk on leida anumast numbriga jaguva(d) arvu(d). Õiged numbriklotsid asetatakse lauale suunaga õpilaste poole. Ühe arvu puhul võib olla mitu jaguvustunnust. Näiteks number 320 jagub nii 2, 4 kui ka 5 ja 10-ga.
Ülesande liikuvamaks tegemiseks saab kasutada inimkehasid. Kui tehe jagub 2-ga, ühinetakse paarilisega, kui 4-ga, siis moodustub 4-ne grupp ja kõik käib kiiruse ja suhtluse kaudu. Lisaks arvutamisoskusele või jaguvustunnuste teooria tundmisele (https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14653-Jaguvustunnused-TEOORIA-NAITED) toimub ka suhtluspädevuse toetamine.
VAHENDID: Läbipaistev kast/karp, numbriklotsid, tehted.
EELDATAV AEG: 5-10min
METOODILISED SOOVITUSED: Numbriklotside asemel võivad olla ka numbrikaardid. Saab teha gruppidega, kus üks grupiliige panustab anumast võetud numbritega ja samas vabaliikmed moodustavad vastava arvulisi rühmi.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja palub kahel õpilasel klassi ette tulla. Õpetaja laual on anumas numbrid/ numbriklotsid. Õpetaja annab õpilastele vähemalt kolmekohalise numbri ja eesmärk on leida anumast numbriga jaguva(d) arvu(d). Õiged numbriklotsid asetatakse lauale suunaga õpilaste poole. Ühe arvu puhul võib olla mitu jaguvustunnust. Näiteks number 320 jagub nii 2, 4 kui ka 5 ja 10-ga.
Ülesande liikuvamaks tegemiseks saab kasutada inimkehasid. Kui tehe jagub 2-ga, ühinetakse paarilisega, kui 4-ga, siis moodustub 4-ne grupp ja kõik käib kiiruse ja suhtluse kaudu. Lisaks arvutamisoskusele või jaguvustunnuste teooria tundmisele (https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14653-Jaguvustunnused-TEOORIA-NAITED) toimub ka suhtluspädevuse toetamine.
VAHENDID: Läbipaistev kast/karp, numbriklotsid, tehted.
EELDATAV AEG: 5-10min
METOODILISED SOOVITUSED: Numbriklotside asemel võivad olla ka numbrikaardid. Saab teha gruppidega, kus üks grupiliige panustab anumast võetud numbritega ja samas vabaliikmed moodustavad vastava arvulisi rühmi.
peastarvutamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Kiiresti peast arvutamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased jagatakse rühmadesse ning moodustatakse kolonnid pingiridade vahele, seistakse üksteise seljataga. Õpetaja ütleb tehte ning kolonnide esimesed õpilased jooksevad tahvli juurde, panevad vastuse kirja. Annavad käepuute järgmisele ning asuvad järjekorra lõppu. Õigesti ning kiiremini vastanud tiim saab punkti.
VAHENDID: Tahvel, kriit või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 5-8 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ohutuse mõttes võiks pingid eest ära lükata. Sobib tunni alustuseks.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased jagatakse rühmadesse ning moodustatakse kolonnid pingiridade vahele, seistakse üksteise seljataga. Õpetaja ütleb tehte ning kolonnide esimesed õpilased jooksevad tahvli juurde, panevad vastuse kirja. Annavad käepuute järgmisele ning asuvad järjekorra lõppu. Õigesti ning kiiremini vastanud tiim saab punkti.
VAHENDID: Tahvel, kriit või tahvlimarkerid.
EELDATAV AEG: 5-8 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ohutuse mõttes võiks pingid eest ära lükata. Sobib tunni alustuseks.
Üheksaga jaguvate kolmekohaliste arvude aktiivne moodustamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Loogiline mõtlemine, matemaatiline loovus. Õpilane õpib tegema jagamistehteid.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Lapsed jagatakse kolme gruppi. Kõigi kolme grupi liikmed saavad endale kõhule numbri nullist üheksani. Numbritest 0 kuni 9 on vaja moodustada kolm kolmekohalist arvu. Kõik kolm arvu peavad jaguma arvuga 9. Kõik kolm gruppi peavad minema klassi ette ja need arvud grupisiseselt moodustama.
VAHENDID: Paber, pliiats kirjutamiseks, midagi millega paber kõhule kinnitada
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ideaalis võiks olla 27 õpilast. Enamikes klassides nii palju võib-olla pole, siis võib vähem gruppe moodustada. Õpetaja otsustab, kas lubab kasutada kalkulaatorit.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Lapsed jagatakse kolme gruppi. Kõigi kolme grupi liikmed saavad endale kõhule numbri nullist üheksani. Numbritest 0 kuni 9 on vaja moodustada kolm kolmekohalist arvu. Kõik kolm arvu peavad jaguma arvuga 9. Kõik kolm gruppi peavad minema klassi ette ja need arvud grupisiseselt moodustama.
VAHENDID: Paber, pliiats kirjutamiseks, midagi millega paber kõhule kinnitada
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ideaalis võiks olla 27 õpilast. Enamikes klassides nii palju võib-olla pole, siis võib vähem gruppe moodustada. Õpetaja otsustab, kas lubab kasutada kalkulaatorit.
Sammude peast arvutamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Lapsed jagatakse 2-3 rühma ning saadetakse koridori jalutama 1-2 minutiks. Kõndimise ajal peab iga õpilane vaikselt peas samme lugema ning aja möödudes klassi tagasi minema, oma grupi juurde maha istuma. Igal rühmaliige ütleb kõvasti saadud sammude arvu, mille iga rühmaliige oma paberile kirja paneb. Kui kõikide sammud on paberil, järgneb omaette peastarvutamine, kus püütakse grupi sammud kokku arvutada ning lõpuks esitab iga õpilane paberi õpetajale. Õpetaja kontrollib tulemused üle ning võidab see tiim, kellel on rohkem samu vastuseid.
VAHENDID: Õpilaste hulgale vastav paberite arv, pliiats kirjutamiseks
EELDATAV AEG: 6-8 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Kui klassiruumis on piisavalt ruumi, võib ka seal harjutuse läbi viia. Tegevusega on soovitav siduda veel mingi teema. Näit aritmeetilise keskmise arvutamise - pärast üldsumma arvutamist tegeleda grupisisese aritmeetilise keskmise tulemusega (grupiliikmete sammude summa jagatud liikmete arvuga), saades aritmeetilise keskmise sammude arvu grupi üksikisku kohta. Saab võrrelda erinevate gruppide keskmisi. Siit saab järgmisel tunnil minna üle klassi pikkuste keskmise arvutamisele.
VAHENDID: Õpilaste hulgale vastav paberite arv, pliiats kirjutamiseks
EELDATAV AEG: 6-8 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Kui klassiruumis on piisavalt ruumi, võib ka seal harjutuse läbi viia. Tegevusega on soovitav siduda veel mingi teema. Näit aritmeetilise keskmise arvutamise - pärast üldsumma arvutamist tegeleda grupisisese aritmeetilise keskmise tulemusega (grupiliikmete sammude summa jagatud liikmete arvuga), saades aritmeetilise keskmise sammude arvu grupi üksikisku kohta. Saab võrrelda erinevate gruppide keskmisi. Siit saab järgmisel tunnil minna üle klassi pikkuste keskmise arvutamisele.
pikkusejärjekorras arvutamine
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Mõõtühikutes arvutamine, peastarvutamise kinnitamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased moodustavad pingiridade kaupa pikkuse järjekorras rivi. Ühest rivi otsast alustades hakatakse järjest pikkuseid ütlema ning iga järgmine liidab eelmisele oma pikkuse. Arvutused toimuvad peast ja mõõtühikuks sentimeeter. Tulemus märgitakse üles. Matemaatikas tehakse sageli pöördvõrdelisi kontrolle. Soovitav on tulemust kontrollida alustades rivi teisest otsast pikkuste liitmisega. Saades ka teistkordsel arvutamisel sama tulemuse, arvutab iga grupiliige grupi aritmeetilise keskmise (lihtsustamiseks on soovitav teisendamine cm-ks ning teha keskmise arvutamine paberil).
Variatsioonina saab teha pinginaabrite omavahelist pikkuste arvutamist ning selle tulemuse põhjal pikkusjärjekorra loomist kas pingiridade kaupa või kogu klassiga.
VAHENDID: Mõõdulint juhuks kui keegi oma pikkust peast ei tea.
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ei ole oluline, kummalt poolt lugemine algab.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased moodustavad pingiridade kaupa pikkuse järjekorras rivi. Ühest rivi otsast alustades hakatakse järjest pikkuseid ütlema ning iga järgmine liidab eelmisele oma pikkuse. Arvutused toimuvad peast ja mõõtühikuks sentimeeter. Tulemus märgitakse üles. Matemaatikas tehakse sageli pöördvõrdelisi kontrolle. Soovitav on tulemust kontrollida alustades rivi teisest otsast pikkuste liitmisega. Saades ka teistkordsel arvutamisel sama tulemuse, arvutab iga grupiliige grupi aritmeetilise keskmise (lihtsustamiseks on soovitav teisendamine cm-ks ning teha keskmise arvutamine paberil).
Variatsioonina saab teha pinginaabrite omavahelist pikkuste arvutamist ning selle tulemuse põhjal pikkusjärjekorra loomist kas pingiridade kaupa või kogu klassiga.
VAHENDID: Mõõdulint juhuks kui keegi oma pikkust peast ei tea.
EELDATAV AEG: kuni 10 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Ei ole oluline, kummalt poolt lugemine algab.
matemaatilised reeglid läbi tantsu
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Kinnistada reegleid või teoreeme.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Üheskoos mõeldakse välja igale sõnale vastav liigutus ning üheskoos loetakse reegel ette koos liigutustega, näit.: “Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees.”.
VAHENDID: reeglite komplekt
EELDATAV AEG: loomeprotsessis kauem, edaspidi 1 minut.
METOODILISED SOOVITUSED: Tantsu võib keegi kodus välja mõelda või õpetaja ise kodus ette valmistada, et mitte õppetunni aega sellele raisata. Õpetaja võib panna reeglitantsudele nimed ning kui on tunne, et klass vajab ergutamist, hõikab suvalisel hetkel tantsu nime ning jälgib, kes kaasa mõtleb ning tantsima hakkab. Lihtsam võimalus on igale reeglile kinnistada oma liikumine. Näiteks ühe reegli lugemise ajal tehakse püsti-istu-püsti-istu liikumist. Teise reegli puhul rütmi kaasa plaksutamine/laua patsutamine/ jalgade vahelduv trampimine. Saab teha ka keerulisemaid kombinatsioone.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Üheskoos mõeldakse välja igale sõnale vastav liigutus ning üheskoos loetakse reegel ette koos liigutustega, näit.: “Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees.”.
VAHENDID: reeglite komplekt
EELDATAV AEG: loomeprotsessis kauem, edaspidi 1 minut.
METOODILISED SOOVITUSED: Tantsu võib keegi kodus välja mõelda või õpetaja ise kodus ette valmistada, et mitte õppetunni aega sellele raisata. Õpetaja võib panna reeglitantsudele nimed ning kui on tunne, et klass vajab ergutamist, hõikab suvalisel hetkel tantsu nime ning jälgib, kes kaasa mõtleb ning tantsima hakkab. Lihtsam võimalus on igale reeglile kinnistada oma liikumine. Näiteks ühe reegli lugemise ajal tehakse püsti-istu-püsti-istu liikumist. Teise reegli puhul rütmi kaasa plaksutamine/laua patsutamine/ jalgade vahelduv trampimine. Saab teha ka keerulisemaid kombinatsioone.
Püüa ja viska
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Peastarvutamine
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpilased seisavad oma laua juures. Õpetaja ütleb tehte ning viskab palli õpilasele. Õpilane püüab palli ja vastab tehtele. Seejärel mõtleb õpilane uue tehte ning viskab palli järgmisele õpilasele, kes omakorda vastab, mõtleb uue tehte ning viskab palli edasi jne.
NB! Oluline on tehte ja nime ütlemise vahele piisavalt pikk vahe jätta, et kõik õpilased tegeleksid aktiivselt arvutamisega ning alles siis visata pall valitud õpilasele!
VAHENDID: Pall või mõni muu pehme asi, mida saab visata (võib võtta ka näiteks pehme mängulooma nn kaisuka)
EELDATAV AEG: Vastavalt õpetaja soovile.
METOODILISED SOOVITUSED: Tegevus sobib tunni alustamiseks. Õpetaja võib seada mängule ka lisareeglid. Näiteks: palli ei tohi visata mitu korda samale õpilasele. Õpetaja määrab ära ka selle, kas tegemist on korrutus-, jagamis-, liitmis- või lahutamistehtega ning kui suurte arvudega tehted toimuvad. Positiivse emotsiooni tekitamiseks annavad kaaslased hädas olevale õpilasele vihjeid. Näiteks 7 x 8. Lapsed vihjavad, mis on vastuse esimene number ehk “5”. Teine number on sama, mis 2 x 3. Hädasolija saab vihjete põhjal õnnelikult öelda, et vastus on 56. Selliselt on kõik õpilased kaasatud ja peavad pidevalt kaasa mõtlema.
otsi ja nuputa tehe
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Korrutustabeli kordamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Põrandal, seintel või koridoris on paberile kirjutatud numbrid, mis on mingi korrutise vastused. Õpilane peab leitud numbrile mõtlema sobiva tehte ning kirjutama tehte tahvlile. Õpetaja kontrollib üle. Kui vastus on õige, istub õpilane kohale. Kui vale, siis saab õpilane uue tehte mõelda. Soovitavalt on tehete vastuste numbreid ette valmistatud rohkem, kui õpilasi klassis.
VAHENDID: Paber, pliiats, tahvel.
EELDATAV AEG: 5 minutit.
METOODILISED SOOVITUSED: Soovituslik mäng tunni sissejuhatuseks. Lastele meelde tuletada, et koridoris tuleb liigelda vaikselt, kuna teistel on tunnid. Rõhutada lastele, et oluline on oma peaga mõtelda, sest kiputakse teistele ette ütlema.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Põrandal, seintel või koridoris on paberile kirjutatud numbrid, mis on mingi korrutise vastused. Õpilane peab leitud numbrile mõtlema sobiva tehte ning kirjutama tehte tahvlile. Õpetaja kontrollib üle. Kui vastus on õige, istub õpilane kohale. Kui vale, siis saab õpilane uue tehte mõelda. Soovitavalt on tehete vastuste numbreid ette valmistatud rohkem, kui õpilasi klassis.
VAHENDID: Paber, pliiats, tahvel.
EELDATAV AEG: 5 minutit.
METOODILISED SOOVITUSED: Soovituslik mäng tunni sissejuhatuseks. Lastele meelde tuletada, et koridoris tuleb liigelda vaikselt, kuna teistel on tunnid. Rõhutada lastele, et oluline on oma peaga mõtelda, sest kiputakse teistele ette ütlema.
jaga liikudes
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Jaguvustunnuste reeglite kinnistamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab vähemalt kolmekohalise arvu. Kui arv jagub kolmega, siis õpilane hakkab kohapeal jooksma. Kui arv jagub neljaga, paneb õpilane käed ette ja hakkab kükke tegema. Kui arv jagub viiega, hakkab õpilane kohapeal hüppama. Õpetaja laseb lastel umbes 15 sekundit harjutusi teha ning seejärel näitab ise õige harjutuse teel vastuse ette.
VAHENDID: Puuduvad
EELDATAV AEG: 5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Kasutada seda aktiivõppemeetodit liikumispausina tunni keskel, kui on näha, et lapsed on tüdinenud või väsinud. See ergutab nende mõtlemist ning nad on peale harjutust jälle rohkem pühendunud.
Vastavalt tunniteemadele on võimalik arve vahetada. Liikumisviisid kuvada/kirjutada ka tahvlile, siis ei lähe tegevuse käigus sassi. Õppimise käigus võib õpilastele ette anda ka jaguvustunnuste reeglid. Kui reeglid juba selged, võib need eemaldada. Toetava materjali leiab siit.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab vähemalt kolmekohalise arvu. Kui arv jagub kolmega, siis õpilane hakkab kohapeal jooksma. Kui arv jagub neljaga, paneb õpilane käed ette ja hakkab kükke tegema. Kui arv jagub viiega, hakkab õpilane kohapeal hüppama. Õpetaja laseb lastel umbes 15 sekundit harjutusi teha ning seejärel näitab ise õige harjutuse teel vastuse ette.
VAHENDID: Puuduvad
EELDATAV AEG: 5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Kasutada seda aktiivõppemeetodit liikumispausina tunni keskel, kui on näha, et lapsed on tüdinenud või väsinud. See ergutab nende mõtlemist ning nad on peale harjutust jälle rohkem pühendunud.
Vastavalt tunniteemadele on võimalik arve vahetada. Liikumisviisid kuvada/kirjutada ka tahvlile, siis ei lähe tegevuse käigus sassi. Õppimise käigus võib õpilastele ette anda ka jaguvustunnuste reeglid. Kui reeglid juba selged, võib need eemaldada. Toetava materjali leiab siit.
Geomeetrilised kujundid klassiruumis
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Leiab klassiruumist geomeetrilisi kujundeid, arvutab geomeetriliste kujundite pindala, ruumala, teisendab mõõteühikuid.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab lapsed gruppidesse (grupi suurus võiks olla maksimaalselt 3 õpilast), iga grupp leiab klassiruumist geomeetrilisi kujundeid. Näiteks lillepoti alus, tahvel, laud, aken uks, klassiruum, kapid/riiulid jne. Õpilased määravad kujundi nime, mõõdavad kujundi, arvutavad ümbermõõdud ja kujundi pindala. Soovi korral, et tund oleks liikuvam, võib metoodikat kasutada ka välja pool klassiruumi. Tunni kokkuvõttena iga grupp annab ülevaate, mis kujundeid nad leidsid ja mis mõõtmistulemusi said. Õpetaja kontrollib ja annab tagasiside.
VAHENDID: joonlauad, mõõdulindid ja vajadusel telefonid, kus on olemas vastavad äpid kõrguse mõõtmiseks.
EELDATAV AEG: 15 minutit, oleneb klassi suurusest ja kas õppeprotsessiga minnakse väljapoole klassi.
METOODILISED SOOVITUSED: Kui õpilasi on rohkem siis võib väljuda klassis ja kasutada teisi ruume, mis koolis on. Kui on vaja mõõta kõrgusi (klassi ruumi pindala arvutamiseks, siis selleks saab kasutada vastavaid äppe: IOS puhul „Object Height“ ja Androidide puhul „Measure Height“. Metoodikat saab kasutada vastavalt õpitavale teemale. Näiteks 4.klassis õppides geomeetrilisi kujundeid saab metoodikat kasutada ka kujundite õppimiseks.
Abimaterjal:
Geomeetrilised kujundid: https://www.taskutark.ee/m/geomeetrilised-kujundid/
Ruumilised kujundid: https://www.taskutark.ee/m/ruumilised-kujundid/
Ringi pindala: https://www.taskutark.ee/m/ring-ja-ringi-pindala/
Kolmnurga valemid: https://www.valem.ee/et/kolmnurga-valemid
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab lapsed gruppidesse (grupi suurus võiks olla maksimaalselt 3 õpilast), iga grupp leiab klassiruumist geomeetrilisi kujundeid. Näiteks lillepoti alus, tahvel, laud, aken uks, klassiruum, kapid/riiulid jne. Õpilased määravad kujundi nime, mõõdavad kujundi, arvutavad ümbermõõdud ja kujundi pindala. Soovi korral, et tund oleks liikuvam, võib metoodikat kasutada ka välja pool klassiruumi. Tunni kokkuvõttena iga grupp annab ülevaate, mis kujundeid nad leidsid ja mis mõõtmistulemusi said. Õpetaja kontrollib ja annab tagasiside.
VAHENDID: joonlauad, mõõdulindid ja vajadusel telefonid, kus on olemas vastavad äpid kõrguse mõõtmiseks.
EELDATAV AEG: 15 minutit, oleneb klassi suurusest ja kas õppeprotsessiga minnakse väljapoole klassi.
METOODILISED SOOVITUSED: Kui õpilasi on rohkem siis võib väljuda klassis ja kasutada teisi ruume, mis koolis on. Kui on vaja mõõta kõrgusi (klassi ruumi pindala arvutamiseks, siis selleks saab kasutada vastavaid äppe: IOS puhul „Object Height“ ja Androidide puhul „Measure Height“. Metoodikat saab kasutada vastavalt õpitavale teemale. Näiteks 4.klassis õppides geomeetrilisi kujundeid saab metoodikat kasutada ka kujundite õppimiseks.
Abimaterjal:
Geomeetrilised kujundid: https://www.taskutark.ee/m/geomeetrilised-kujundid/
Ruumilised kujundid: https://www.taskutark.ee/m/ruumilised-kujundid/
Ringi pindala: https://www.taskutark.ee/m/ring-ja-ringi-pindala/
Kolmnurga valemid: https://www.valem.ee/et/kolmnurga-valemid
rooma kujud
EESMÄRK/ ÕPITEEMA: Rooma numbrite lugemine ja kirjutamine.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab numbri ja õpilased peavad kujutama seda kehaasenditega individuaalselt või vajadusel gruppe moodustades
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: näidata või kirjutada tahvlile kohe peale sooritust õige numbri kujutis, vajadusel lasta korrigeerida. Ülesande võib muuta võistluseks- valed kujutised langevad välja.
Tegevus haarab klassi ja nõuab palju leidlikkust ja kindlasti meeskonnatööd, et leida lahendusi gravitatsiooni eiramiseks. Võivad kujuneda liidrid, kes teisi juhendavad. Väga lõbus ja heaks vahelduseks.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja nimetab numbri ja õpilased peavad kujutama seda kehaasenditega individuaalselt või vajadusel gruppe moodustades
VAHENDID: puuduvad
EELDATAV AEG: 2-5 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: näidata või kirjutada tahvlile kohe peale sooritust õige numbri kujutis, vajadusel lasta korrigeerida. Ülesande võib muuta võistluseks- valed kujutised langevad välja.
Tegevus haarab klassi ja nõuab palju leidlikkust ja kindlasti meeskonnatööd, et leida lahendusi gravitatsiooni eiramiseks. Võivad kujuneda liidrid, kes teisi juhendavad. Väga lõbus ja heaks vahelduseks.
sirged ja nurgad
EESMÄRK/ÕPITEEMA: Geomeetrilised kujundid. Ristuvad, lõikuvad ja paralleelsed sirged. Nurgad: täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Moodustada vastavalt õpilaste arvule 2-4 rühma. Rühmad moodustavad õpetaja poolt öeldud kujundeid: ristuvaid, lõikuvaid või paralleelseid sirgeid ja/või nurkasid ning selgitavad sirgete ja nurkade olemust. Lapsed peavad selgitama, millised nurgad tekivad kahe sirge lõikumisel (teravnurk ja nürinurk) ning millest lähtuda, kui räägitakse kõrvunurkadest ja tipunurkadest. Kõrvunurgad ei pruugi olla võrdsed, kuid tipunurgad on alati võrdsed. Millised nurgad saadakse, kui kaks sirget ristuvad ning milline erinevus on ristumisel ja lõikumisel nurkadest lähtuvalt. Õpilased saavad teravnurgast moodustada nn sirgnurga.
VAHENDID: õpetaja võib õpilastele panna nurkade ja sirgete joonise seinale, et oleks kinnistav ja õpetav ka neile, kellel teemast kasinad teadmised.
EELDATAV AEG: 10-15 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib nii õpetamise algfaasis kui ka teadmiste kinnistamiseks. Viimasel juhul soovitus geomeetrilise kujundi ette ütlemine õpilaste enda poolt.
TEGEVUSE KIRJELDUS: Moodustada vastavalt õpilaste arvule 2-4 rühma. Rühmad moodustavad õpetaja poolt öeldud kujundeid: ristuvaid, lõikuvaid või paralleelseid sirgeid ja/või nurkasid ning selgitavad sirgete ja nurkade olemust. Lapsed peavad selgitama, millised nurgad tekivad kahe sirge lõikumisel (teravnurk ja nürinurk) ning millest lähtuda, kui räägitakse kõrvunurkadest ja tipunurkadest. Kõrvunurgad ei pruugi olla võrdsed, kuid tipunurgad on alati võrdsed. Millised nurgad saadakse, kui kaks sirget ristuvad ning milline erinevus on ristumisel ja lõikumisel nurkadest lähtuvalt. Õpilased saavad teravnurgast moodustada nn sirgnurga.
VAHENDID: õpetaja võib õpilastele panna nurkade ja sirgete joonise seinale, et oleks kinnistav ja õpetav ka neile, kellel teemast kasinad teadmised.
EELDATAV AEG: 10-15 minutit
METOODILISED SOOVITUSED: Sobib nii õpetamise algfaasis kui ka teadmiste kinnistamiseks. Viimasel juhul soovitus geomeetrilise kujundi ette ütlemine õpilaste enda poolt.